INTENSIIVSUS EI OLE INTIIMSUS
Suhte alguses on nii lihtne minna kaasa intensiivse kire ja iha vooga, sama lihtne on seda segamini ajada armastuse ja intiimsusega. Intiimsus ei ole ainult füüsiline lähedus, vaid ka emotsionaalne ja vaimne lähedus. Intiimsus on ka südamesõprus. Suhte alguses kipuvad meie keha ja mõistust kontrollima pigem hormoonid, mitte meie süda ega hing. Sõltub muidugi inimesest. Nii lihtne on arvata selles hormoonide möllus, et see nüüd ongi see Õige Inimene. Me arvame, et kui see tunne on nii intensiivne, et niidab jalad alt, siis see ju peab olema armastus. Aga tõelist lähedust ei saa anda ükski hormoon. Suhte alguse intensiivsus on küll mõeldud selleks, et kaks inimest kokku tuua, aga see ei garanteeri, et need kaks inimest ka kokku jäävad.
Tõeline lähedus ei ole nagu ilutulestik, mis plahvatab eredalt ja põleb sama kiiresti läbi, vaid see algab väikesest sädemest ja kasvab tasapisi järjest suuremaks leegiks, mida pole enam nii lihtne kustutada. Aga sellise leegi tekkimine vajab aega ja kannatlikkust, et teineteist avastada ja tundma õppida. Samas vajab see ka julgust, et oma süda teisele avada. Julgust, et olla haavatav. Riskides, et kõrgelt kukkudes võib kõvasti haiget saada, kuid samas lootes, et teine püüab meid ikkagi kinni, enne kui see juhtub.
Armumise udus võib intiimsus olla kõigest illusioon. Kui rahunevad hormoonid, kaob ka illusioon. Paljud arvavad, et siis „saabki armastus otsa“, sest emotsioonide karussell ei pöörle enam täistuuridel, vaid kulgeb rahulikult, andes võimaluse märgata ka teist inimest ja märgata seda, kes ta tegelikult on. Ja vahel ei pruugi see avastus meile kuigi meeltmööda olla. Aga selleks ei pea ootama hormoonide rahunemist, vaid seda saab ka teadlikult märgata ja ise karussellil pisut hoogu maha võtta. Vastasel korral võib liiga kiire tempo tõttu hoopis hirm naha vahele pugeda, selle asemel, et sõitu nautida.
Tõeline intiimsus tuleb ainult koos armastusega. See on midagi sellist, mille saab luua vaid hingeline, vaimne ja emotsionaalne lähedus. Aga sellist lähedust saab luua vaid siis, kui õpid teist inimest päriselt tundma. Avastad neid osakesi temast, mis teevadki temast Tema. Armastuse leek vajab kasvamiseks aega, usaldust, vastastikust austust ja mõistmist. Leegi hoidmiseks ja püsimiseks on vaja aga pühendumist.
Usaldus kasvab sammhaaval, seda ei ole võimalik tekitada üleöö. Samuti tuleb olla aus ja avameelne oma soovides ja oma olemuses. Tuleb austada teineteise erinevusi – ka kõige lähedasemad partnerid on siiski kaks eraldi isiksust. Selleks et kedagi armastada, ei pea olema alati kõiges ühel nõul. Erinevus pigem rikastab, kui mõlemad suudavad seda aktsepteerida ja austada.
Intiimsus ei ole loomulikult ainus õnneliku suhte element. Sellel on ka oma väljakutse. Sest vahel võib liigse lähedusega kaduda hoopis ära igasugune intensiivsus ja tõmme. Aga selleks, et suhe toimiks, peab seal ka hiljem sädemeid pilduma. Selleks tuleb aga anda teineteisele piisavalt ruumi ja vabadust, et lubada mõlemal olla tema ise, aga samas mitte unustades pühendada aega ka teineteisele. Sest armastus vajab õitsemiseks lähedust, aga kireleegi hoidmiseks on vaja just „õhku“ ja distantsi.
