Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinile 6607320 pöördus mullu 569 inimest, kellest 40 puhul kahtlustati tööalast ärakasutamist.
„Kriisiolukorrad tõmbavad sageli teravalt esile teemad, mis turvalises maailmas tunduvad kuidagi kauged ja mitte meisse puutuvad. Nii on sõda Ukrainas toonud seksuaalse ekspluateerimise juhtumite kõrval fookusesse tööalase ärakasutamise juhtumid,“ sõnab sotsiaalkindlustusameti inimkaubandusohvrite teenuse juht Sirle Blumberg.
Mullu pöördus meie poole 569 inimest, kellest 158 olid mõnele probleemile tähelepanu juhtinud või meilt nõu küsinud ametnikud ja 411 kliendid. 300 klienti vajasid peamiselt üldist informatsiooni ja nõustamist, mis puudutas kahtlust mingile ekspluateerimise liigile (tööalane või seksuaalne ekspluateerimine) või kahtlustati inimkaubandust, kuid need ei leidnud siiski kinnitust.
40 pöördunud kliendi puhul oli suure tõenäosusega tegu tööalase ärakasutamisega. Ka nende klientide puhul viisime läbi korduvaid nõustamisi ning aitasime koostada avalduse ja pöörduda Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni. Inimeste loal edastasime info ka politseisse.
47-le seksuaalse ärakasutamise tunnustega ohvrile pakkusime lisaks nõustamisele turvalist majutust, tervishoiuteenuseid ja juriidilist abi. Kõigi juhtumite puhul on oluline turvaline ja emotsionaalne tugi ja toetus.
„Vaimne vägivald ja füüsilise vägivallaga ähvardamine, pikad töötunnid, töötasude maksmata jätmine ja töölepingute puudumine, ehitatavatel objektidel ööbimine,“ toob Blumberg mõned näited, millest meieni jõudnud ohvrite lood kõnelevad. „Pöördutakse enamasti juba viimases hädas ja lootusetuses, sest eeldati, et keegi niikuinii ei usu ega hooli.“
Valdav enamus (89%) meie klientidest oli kolmandatest riikidest: Ukrainast, sh Ukraina põgenikud, Venemaa Föderatsioonist, Moldovast, Usbekistanist, ent oli ka inimesi Brasiiliast ja Venezuelast.
Eesti majanduslik areng on olnud kiire ning turvalisuse maine küllalt kõrge – kui kümne aasta eest rännati siit naaberriikidesse tööotsingutele, siis juba mõnda aega oleme ise sihtriigiks. Kahjuks on see toonud kaasa olukordi, kus siia peamiselt kolmandatest riikidest saabunuid on petetud nii töötingimuste, -tundide kui -tasu osas ning ähvardatud neid vägivalla või riigist väljasaatmisega.
„Haavatavaks muudab inimese esmalt õige info puudumine ja arvamus, et välismaalased peavadki rohkem tööd tegema ja olema tänulikud, et neid üldse tööle võeti. Paljudel pole ka harjumust nõuda töölepingut ning usutakse endiselt, et paber on puhas formaalsus ja suusõnalised kokkulepped peavad. Rolli mängib ka keelebarjäär ning teadmatus, kuhu pöörduda,“ selgitab Blumberg. „Kui me oskame märgata ärakasutamise olukordi ja anname nendest teada, siis seda suurem on võimalus hoida ära olukorra eskaleerumist. Ennetus ja teavitus on alati tõhusaim viis võitlemaks inimkaubandusega.“
Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin
+372 6607320 on avatud tööpäevadel kell 8.30–17.00 (eesti, vene ja inglise keeles) ning soovi korral võib pöörduja jääda anonüümseks.
E-post: inimkaubandus@sotsiaalkindlustusamet.ee
Ööpäev läbi saab nõu ja tuge sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonilt 116 006.
