Uudised

Inimesed viisid suure osa vabanenud pensionirahast poodi

“September või ehk ka veidi pikem lähiperiood on pigem anomaalia, mis tuleneb asjaolust, et inimesed tarbisid ära oma II sambast vabanenud pensionisääste. Suur osa välja võetud pensionirahast on pankade analüütikute sõnul juba ära kulutatud, seega jaekaubanduse müügitulu peaks samuti tavapäraseks naasma,” sõnas Eesti Kaupmeeste Liit Tegevjuht Nele Peil.

Swedbanki värske analüüs näitab, et jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga kohandatud müügitulu kasv tegi septembris tugeva hüppe, kasvades aastases võrdluses 17%. Jaekaubanduse müügikäibed ehk müügimahud koos tõusnud hindadega suurenesid septembris aga 23% ja üheksa kuuga kokku 14%.

Rekordkäibe numbrid viitaksid justkui jaekaupmeeste “kuldajale”, ent kuidas olukorda näevad kaupmehed ise, seda uuris Pealinn asjaosalistelt endilt.

Selveri juhatuse liige Kristi Lomp peatus kõigepealt statistikal, mis olukorda selgitab. Ta tõi välja, et kui rääkida jaekäibe septembrikuu kasvust, mis oli jooksevhindades +23%, siis suuremad kasvud paigutusid muude, see tähendab mitte toidukaupade segmentide poole, mis kasvasid koguni +31%. Spetsialiseerimata kaupluste käive, kus ülekaalus toidukaubad, kasvas septembris vaid +8,3%.

Muudest segmentidest saab Lompi sõnul esile tuua alates aprillist oluliselt kerkinud hindadega kütuste müügi mõju: osakaal umbes 15% kogu jaekäibest, kasv jooksevhindades septembris +28%.

“Muude segmentide hoogne septembri kasv on seletatav teise pensionisamba väljamaksetega, mis suurendasid käivet kodu-, ehitus- ja tehnikakaupade segmendis. Teise samba väljamaksetest võis hinnanguliselt minna jaekaubandusse kümnendik, toidukaupade ostmist see ei mõjutanud. Järgmistel kuudel taandub selle mõju välja,” rääkis Selveri juhatuse liige.

Ta sõnas, et kui 2019-2020 kasvasid toidukaupade hinnad keskmiselt 2% võrra, siis sellisest tasemest suurem kasv on tõsiasi millega lähitulevikus silmitsi seista tuleb. “Septembris kasvasid toidukaupade hinnad 3,3%. Keskmise palgatõusu taustal on selline kasv tarbijale jõukohane, järgmistel kuudel näeme ilmselt suuremaid kasvusid,” ütles ta. Suurem muutuja võrrandis on tema hinnangul elektri ja gaasi kallinemine, millega leibkondadel silmitsi seista tuleb. Kui siin-seal on kuulda, et tekkimas on kaupade defitsiit, siis Selveri juhatuse liige oma keti kohta seda ei kinnita.

“Vähemalt igapäevaste toidu ja esmatarbekaupade jätkumise ja saadavuse osas ei ole ruumi spekulatsioonidele, siin ei ole põhjust hirmu ja teadmatust külvata,” rahustas ta.

Värsked kinnisvaraomanikud sisustasid kodu

Kaubamaja AS tegevdirektor Erkki Lauguse sõnul on sellesügisesel müügitulu kasvul mitu põhjust. Esiteks toob ta välja, et pika koroonaaja tõttu on paljud inimesed lükanud ennekõike moe- ja ilukaupade oste juba mõnda aega edasi. “Sel sügisel aga näib, et paljud Kaubamaja kliendid on garderoobi ja kosmeetikakoti värskendamise ette võtnud,” märkis ta. Rääkides kodukaupade müügist, viitas Laugus sellele, et ostupalavikku mõjutab kindlasti aktiivne kinnisvaraturg ning kodude sisustamine. Ta möönis, et tõepoolest – mõnevõrra võib tulemus olla mõjutatud ka penisoni II samba rahade väljamaksmisest, millest osa jõudis ka jaekaubandusse. “Aastat tervikuna vaadates sügisene käibetõus aga nii suurt mõju ei avalda ning aasta alguse piirangud on siiski kaubandusele oma jälje jätnud,” vähendas ta optimistlikku nooti.

Aasta lõpust rääkides sõnas Laugus, et jõuluaeg on alati kodu kaunistamise ja kingituste otsimise aeg ning kaupade lõppemise muret ta küll otseselt ei näe. “Kuna jõulude planeerimisega alustame me varakult, juba aasta alguses, siis on praeguseks suurem osa kaubast kohal,” sõnas ta. Siiski avaldas ta kartust, et tarneraskused võivad küll tekkida lisatellimuste puhul. Seega ei tasu tema sõnul jõuluostusid viimasele hetkele jätta.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing osutas kindlalt, et oluline käibe kasvu mõjutaja oli II pensionisamba väljamaksed. “Pool välja makstud rahast on praeguseks kulutatud ja osa sellest ka jaekaubanduses,” sõnas ta.



Ta muretses, et Eesti suur probleem on pikas perspektiivis väiksed pensionid. “Nüüd on osa pensionirahast kulutatud ja probleemi lahendusele pole see kuidagi kaasa aidanud,” oli ta olukorra suhtes kriitiline.

Eesti Kaupmeeste Liit Tegevjuht Nele Peil sõnas, et jaekaubanduse “kuldsest ajast” küll rääkida ei saa. “September või ehk ka veidi pikem lähiperiood on pigem anomaalia, mis tuleneb asjaolust, et inimesed tarbisid ära oma II sambast vabanenud pensionisääste. Suur osa välja võetud pensionirahast on pankade analüütikute sõnul juba ära kulutatud, seega jaekaubanduse müügitulu peaks samuti tavapäraseks naasma,” sõnas ta.

Omaette teemana nägi ta käivete kasvu taga inflatsiooni mõju, mis Peili hinnangul kindlasti kestab ja jätkub. Ehk ka kasvab. “Toodete hinnad tõusevad, energia hinnad tõusevad, logistikakulud on juba tugevalt tõusnud ja ilmselt veel tõusevad, palgakulud tõusevad. Sellest tulenevad ka jaekaubanduse lähikuude hinna kasvuootused. Sisendhinnad ja kulud ju kasvavad läbivalt kogu tarneahelas,” selgitas ta kaupade hinnatõusu toimemehhanismi.

Küsimusele võimalike tarneraskuste ja kaupade defitsiidi kohta vastas Peil, et jõuluaja suuremate mahtudega oskavad kaupmehed ajaloolise ostuaktiivsuse põhjal arvestada ja tellimused tootjatele jõulukaupade osas on ammu tehtud. Seda ei osanud ta küll kommenteerida, kas jõuludeks tellitud tooted on juba Eestis füüsiliselt kohal või veel osaliselt transpordis. “Tarneraskused võivad ehk rahvusvahelises transpordis mõjutada, tootmise poolel ei tohiks mõju olla, kuna jõulutooted on juba ette tellitud ja toodetud,” osutas ta.

Ökonomist Mertsina: kaardimaksete kiire kasv jätkub

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on jaekaubandusettevõtete müügimaht üheksa kuu kokkuvõttes väga tugev olnud. “Septembrikuise kasvu kiirenemise taga on kuu alguses inimeste kontodele laekunud teisest pensionisambast väljavõetud rahade osaline kasutamine. Jaekaubanduse müügimahu ja tegelikult ka kogu eratarbimise kasvust andis märku ka kaardimaksete käibe järsk tõus. Oktoobris kaardimaksete kiire kasv jätkus, mis näitab jaekaubanduse tugeva kasvu jätkumist aastases võrdluses,” osutas analüütik selgele seosele pensionirahadega.



Ta prognoosis, et jaekaubanduse kasvu lähikuudel toetavad inimeste kindlustunde paranemine suuremate ostude tegemiseks ja kõrgemale tõusnud hinnakasvu ootused. Ta märkis, et jaekaubandusettevõtete kindlustunne on tõusnud praegu viimase üheksa ja poole aasta tugevaimaks, kuid osutas siiski, et nende müügimahtude kasvu ootused lähikuudel on pigem mõõdukad. Pensionirahad ja suurenenud hoiused toetavad Mertsina hinnangul küll lähiajal jaekaubanduse tugeva kasvu jätkumist, kuid samal ajal nullib kiire hinnakasv vähemalt lähikuudel kiire palgakasvu efekti ja see võib pidurdada omakorda jaekaubanduses müügimahtude kasvu. Samuti hoiatas analüütik, et jaekaubandusele võib löögi anda see, kui viiruse leviku ohjeldamiseks kehtestatakse taas liikumispiirangud.

Siiski meenutas Mertsina, et kui vaadata liikumispiiranguid kevadel, siis pidurdasid need jaekaubanduse müügimahu kasvu mõõduka tasemeni, kuid ei viinud seda langusesse.

“Kuigi energiahindade tõus võib talvel anda ostujõule tugeva löögi, pehmendab seda valitsuse plaanitud kompensatsioon väiksema sissetulekuga majapidamistele. Energiahindade mõju ulatus sõltub aga sellest, kui külm ja pikk talv ees ootab ning kas Venemaa lubadus gaasitarnete suurendamiseks Euroopasse jääb kehtima ning gaasihinnad jätkavad langust,” osutas ta teatud määramatusele talvistes prognoosides.

Jaga
Back to top button