Ilmselt pole üllatav, et II sambas koguvate inimeste arv ja varade maht üldiselt vähenes nii pensioniealiste kui ka nooremate investorite süsteemist lahkumise tõttu. Teisalt on oluline ära märkida, et pensionieast nooremate vanusegruppide huvi II sambast raha väljavõtmiseks vähenes võrreldes 2021. aastaga oluliselt. Iga avalduste esitamise perioodiga loobub II sambast üha vähem inimesi. Aastaga liitus Swedbanki II samba fondidesse investeerijatega ligi 23 000 uut pensionikogujat.
2021. aastaga võrreldes kasvasid ka II sambasse tehtavate sissemaksete summad. Küll aga moonutab pilti see, et palgast sõltuvast sissemaksest oli 1961. aastal ja hiljem sündinutele kuni 2021. aasta septembrini peatatud riigipoolne 4%-line sotsiaalmaksu osa.
Sarnaselt III sambaga on ka II sambas kogujaid rohkem kõrgema riskiga fondides, mis on vastav II sambas kogujate vanuselise jaotusega. II samba investori keskmine vanus on 41 eluaastat, mis tähendab, et pensionini on jäänud veel peaaegu 25 aastat.
Arusaamine, et pensioniks kogumine on pikaajaline investeering, mille kestel võivad turud nii oluliselt tõusta kui ka langeda, on kindlasti laiemalt levinud, kui oli varem. Ehkki pensionireformi otsustega on pilti mõnevõrra muudetud, on inimeste jaoks üha selgem, et pensioniks kogumine on ka olulise isikliku vastutusega ning osa isiklikust portfellist, mida on võimalik ka edasi pärandada.
Mullu kevadel muutis Swedbank senised II samba pensionifondid elutsüklifondideks, mille riskitase muutub vastavalt investeerija vanusele aja jooksul automaatselt. See andis võimaluse pensionikogujatel oma portfelli seisu ja riskivalmidust hinnata, teha mõtestatud valiku ning jätta see siis automaatsena toimima, olles kindel, et ollakse kuni pensioniea saabumisenmi alati sobiva riskitasemega fondis. 2022. aasta jooksul vahetas 12 000 inimest oma senise fondi sobivaima vastu ning investorite tagasiside oli positiivne. Sarnaselt III sambaga näeme ka II sambas jätkuvat huvi indeksfondide vastu.
Alliaks. Rup.ee
