Ülekaalulisus on tõusev trend kogu Euroopas. „Kaalunumbrit sikutavad ülesse poole vale toitumine ja mittepiisav liikumine, sama asi on ka laste seas,“ rääkis Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. „Päris väikeste laste seas on ülemäärast kehakaalu ligi kümnel protsendil, aga vanuse kasvades see arv tõuseb. Esimese klassi laste kasvu uuringust selgus, et iga kolmas laps on ülekaaluline.“
Levib klišee, et tervis on kallis vara, aga paraku pööravad inimesed sellele rohkem tähelepanu alles siis, kui seda vähemaks jääb. Tervise Arengu Instituut korraldas inspiratsiooniseminari, mis aitas lahti mõtestada, kuidas tervist hoida, selle asemel, et seda pidevalt ravimas käia.
2010. aastal olid eesti naiste seast ülemäärase kehakaaluga 45,2 protsenti, meestest 53,6 protsenti. 2020. aastal oli naiste protsent 44,2 ja meestel 62,6. „Mõtleme siin all nii ülekaalu kui ka rasvumist,“ selgitas Veimer. „Meeste ülekaalulisus on suurem probleem kui naiste.“
Palju tarbitakse toiduaineid, mida tegelikult tarbima ei peaks. „Köögivilju sööb soovituslikus koguses, milleks on 300 grammi päevas, vaid 11,4 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest,“ lausus Veimer. „Toidupüramiidi tipus on maiustused, karastusjoogid ja näksid, mis ei mõju nii tervisele kui ka kehakaalule hästi.“
Lisaks õigele toitumisele on oluline ka igapäevane liikumine. „Tervisespordiga väga pühendunult tegelejaid tuleb aastatega aina juurde,“ märkis Veimer. „60 protsenti Eesti elanikkonnast liigub nädalas mitu korda vähemalt 30 minutit nii, et see võtab neil natukenegi naha märjaks. Paraku istub 22,3 protsenti inimestest üle nelja tunni igapäevaselt ekraani ees, mis mõjutab samuti nende liikuvust.“
Noored on vaimse tervise riskirühm
Vaimse tervise probleemide levik on Eestis märkimisväärne: masendust ja depressiooni on kogenud 55 protsenti elanikest. „Täiskasvanutest iga kolmas hindab enda puhul kõrgeks depressiooniriski ja iga viies hindab kõrgeks ärevusriski,“ rääkis Veimre. „Noorte olukord on aga palju hullem, 18–24-aastased noored on riskirühmana eraldi välja toodud. Neist on depressiooniriskis 56 protsenti ja ärevushäire riskis 37 protsenti.“
Positiivse hinnangu annavad oma tervisele ligi 58 protsenti Eesti elanikest. „Kui Euroopaga võrrelda, siis annavad eestlased oma tervisele kümme protsenti madalama hinde,“ märkis Veimer. „Positiivne hinne sõltub tegelikult ka haridusest ehk haridus on suur tervisemõjutaja.“
Ligi 70 protsenti kõrgharitutest peavad oma tervist heaks või väga heaks, samas põhiharidusega inimeste seas peavad oma tervist heaks või väga heaks alla poole. „Haritud inimesel on teadmised ja ka majanduslikud võimalused paremad oma tervise eest hoolitseda,“ lisas Veimer. „Haridus mõjutab oluliselt tervena elatud aastaid: kõrgharitud inimene elab Eestis 13 aastat kauem kui põhiharidusega inimene. Vahe tervena elatud aastates on lausa 15 aastat.“
Keskmine oodatav eluiga on Eestis kõrge. „Viimase kümne aasta jooksul oleme küll edasi liikunud,“ rääkis viimastest andmetest Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. „Kui viimased kümme aastat on trend olnud positiivne, siis 2021. aastal toimus Covid-19 tõttu oodatavas elueas langus nii meeste kui naiste seas ligi kaks aastat.“
Viimastel aastatel on Veimeri sõnul näha ka väikest tagasiminekut. „Meeste puhul elatakse tervena elatud aastaid keskmiselt 20 aastat ja naiste puhul 25 aastat,“ lisas ta.
Distantsõpe pani lapsed liikuma
Uhtna Põhikooli huvijuht Merje Kallip ütles, et tema südameasjaks on saada lapsed liikuma. „Koolis olen märganud, et kõige vaiksem tund on vahetund,“ sõnas ta. „Kunagi oli nii, et vahetunni ajal jooksid lapsed mööda koolimaja kilgates ringi, aga nüüd on vaikust, sest kõik istuvad seina ääres nutitelefonides.“
Kallipi sõnul muutus vaatepilt tema jaoks silma riivavaks. „Kuna töötan ka koolis kehalise kasvatuse õpetajana hakkasin märkama, et noored tüdrukud toovad väga kergekäeliselt tõendi, et nad on kehalisest tunnist vabastatud,“ rääkis ta. „Tuli välja, et lastele ei meeldi tulemuspõhine hindamine ning seetõttu läheb laps koju ja palub vanemal vabastus kirjutada.“
Hindeid hakkas Kallip andma läbi lapse arengu. „Et laps saaks aru, et ta võistleb ainult iseendaga,“ selgitas ta. „Korraldasime tunni nii, et lapsed saavad oma sõna sekka öelda kava kokku panemisel. Mõtleme tunni alguses koos, kas lähme kõndima, mängime palli või teeme jõutrenni.“
Kui Covid-19 ajal pidi kodus püsima, mõtles huvijuht välja humoorika video, et hakata koos lastega samme koguma. „Lastele väga meeldis see ja nad hakkasid mulle nädala kaupa oma tulemusi saatma,“ ütles Kallip. „Selle käigus selgus, et tublimad ei olnud mitte need, kes olid spordis alati parimate hulgas, vaid lapsed, kellel oli raskusi kehalise kasvatuse tunnis. Siit kooruski mõte, et miks peab tulemuspõhiliselt hindama, kui kõige olulisem on tegelikult laps liikuma saada.“
Ka täiskasvanuid tuleb liikuma motiveerida
AS Kunda Nordic Tsement keskkonnajuht Riin Hiie sõnul korraldavad nemad kolleegidega erinevaid sportlike üritusi. „Oleme võtnud eesmärgiks, et tutvume ka uute spordialadega,“ rääkis ta. „Tegelikult tahavad täiskasvanud väga midagi sportlikku ja liikuvat koos teha, aga seda peab toetama ka tööandja. „Oleme kolleegidega käinud matkamas, jalgratastega sõitmas, kanuudega sõitmas, pallimänge mängimas, discgolfi lennutamas, tennist mängimas ja hiljuti käisime ka vehklemist proovimas.“
Hiie ütles, et ettevõte on seadnud töötajate tervise olulisele kohale. „Inimeste tööohutuse tagamine on riskijuhile paras peavalu,“ rääkis ta. „Meie ettevõttes, kus töötab sadu inimesi, on palju liikuvaid seadmeid, kuhu on võimalik vahele jääda või muud moodi end vigastada. Me kaardistame töötajate riskitegureid igapäevaselt ja jälgime seda hoolikalt. Lisaks vahetasime neli aastat tagasi välja oma toitlustaja, et igal töötajal oleks võimalus ise oma söögilaud komplekteerida.“
Tööstusettevõtte puhul on oluline, et inimene oleks produktiivne ja terve. „Et tal oleks hea töökeskkond ning mis kõige olulisem, et kui inimene töölt koju läheb, siis lahkub ta siit sama tervena, kui ta tuli,“ lisas Hiie.
Inimene teeb tervislikuma valiku ise
Südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel sureb peamiselt kolm naist viiest ja pooled mehed. „Teisel kohal on surmad pahaloomuliste kasvajate tõttu,“ rääkis Veimer. „Kui varasematel aastatel on kolmandal kohal olnud eelkõige nii meeste kui ka naiste puhul vigastused, mürgistused ja õnnetused, siis 2021. aastal tuli sellesse esikolmikusse ka Covid-19 poolt põhjustatud hingamisteede haigused.“
Riskid sõltuvad olulisel määral tervist toetavatest valikutest, mida igapäevaselt teeme. „Räägime toitumisest, alkoholi ja tubaka tarvitamisest, liikumisest, vaimsest tervisest ja sealt edasi ka haiguste varajasest avastamisest,“ rääkis Veimer. „Need on valdkonnad, kus iga inimene saab tervislikke valikuid ise teha, aga need on ka valdkonnad, kus saame pakkuda keskkonda, et neid valikuid oleks inimestel lihtsam teha. Nende riskitegurite osas annab ennetustöö parimaid tulemusi ning mille tulemusi saame näha elatud aastates.“
