Eesti pangad on välja andnud ligikaudu kaks miljonit pangakaarti ja neid kasutavad Eesti elanikud peamiselt ostude tegemiseks, kuid regulaarselt võetakse pangaautomaatidest ja müügikohtadest välja ka arvestatav kogus sularaha.
Keskmine Eesti elanik kulutas I kvartalis Eesti ja välismaa müügikohtades pangakaardiga tasudes kuus umbes 416 euro eest, lisaks 95 eurot e-poodides. Sularaha võeti välja elaniku kohta keskmiselt 184 eurot kuus ja sularaha pandi pangaautomaadi kaudu oma kontole keskmiselt 88 eurot kuus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes võetakse sularaha elaniku kohta kuus välja 13 euro võrra vähem, müügikohtades maksti seevastu 67 euro võrra rohkem.
Keskmine eestimaalane käib pangaautomaadi juures sularaha välja võtmas 1,3 korda kuus, maksab kaardiga 22 korda kuus füüsilises müügikohas ja 3,1 korda kuus e-poes.
Füüsilistes müügikohtades nii siin- kui ka sealpool Eesti piiri oste tehes jäi igast kümnest eurost üheksa Eesti kaupmeestele. Pangakaardiga tasudes jäeti I kvartalis kuisest keskmisest 416 eurost Eesti poodidesse ja teistesse müügipunktidesse iga kuu ligi 376 eurot, välismaale 40 eurot. I kvartalis jõuti Eesti pangakaartidega maksma 195 erinevasse riiki üle maailma, kõige sagedamini Soome, Hispaaniasse, Lätti, Itaaliasse ja Rootsi.
Üha enam on neid kaardivaldajaid, kes plastikkaarti maksmiseks ei kasuta. Digirahakotiga ehk mobiiltelefoni, nutikella või -sõrmusega tehti I kvartalis Eestis juba 16,5% kaardimaksetest, aasta varem oli selliste maksete osakaal 8% võrra väiksem. Välismaal kasutavad eestimaalased digirahakotti veelgi sagedamini – I kvartalis tehti nii juba veerand kõikidest kaardimaksetest, mis on 12% võrra enam kui aasta varem. Digirahakoti maksete osakaalu kasvatab ka virtuaalkaartide väljastamine, mida mõned pangad pakuvad. Virtuaalkaardi omanikul ei pruugigi plastikust kaarti olla. Virtuaalkaardi saab lisada telefoni või nutikella digirahakotti (nt Apple Paysse või Google Paysse) ning sellega saab teha oste nii füüsilises müügikohas kui ka e-poes.
Järjest rohkem on ka neid kaardivaldajaid, kes on aktiveerinud oma pangakaardi viipemakse võimaluse. Viipemakset võimaldavad sisuliselt kõik Eestis välja antud pangakaardid, nagu ka kõik terminalid, mis kaardimakseid vastu võtavad. Kaardiomanikud on märtsi lõpu seisuga viipemakse võimaluse aktiveerinud 82% pangakaartidest, aasta varem oli see näitaja 4% võrra väiksem. Aasta jooksul on aktiveeritud viipemaksevõimalusega pangakaartide arv kasvanud 144 000 kaardi võrra. I kvartalis tehti Eestis 66% kõikidest kaardimaksetest viibates, aasta varem oli viipemaksete osakaal 9% võrra väiksem. Välismaal maksavad eestlased viibates veelgi sagedamini – I kvartalis oli viipemaksete osakaal riigipiiri taga 71%.
Pangakaardiga makstes jäetakse enamik rahast toitu ja esmatarbekaupu müüvatesse poodidesse, suur osa inimeste rahast kulub ka väljas söömisele, kütusele, elektroonikale, kodutarvetele, rõivastele, ravimitele ja meelelahutusele.
Keskmine eestimaalane maksis I kvartalis pangakaardiga Eesti ja välismaa füüsilistes müügikohtades ja e-poodides kuus keskmiselt 511 euro eest. Sellest kõige enam (201 eurot, 39% kaardimaksetest) kulus toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks. Erinevate tööstuskaupade ostmiseks, nagu elektroonika- ja kodukaubad, sporditarvikud, mööbel, raamatu- ja lillepoekaup, ehte- ja kellapoekaup jms, kulutati keskmiselt 57 eurot inimese kohta kuus.
Söögikohtades, restoranides ja muudes õhtu veetmise kohtades (nt ööklubid, baarid) maksti 45 eurot kuus inimese kohta. Seejuures tellitakse viiendik söögikohtadest ostetavast toidust rakenduste kaudu koju või töökohta. Võrreldes eelmise aastaga tundub huvi väljas söömise vastu olevat kasvanud. Eelmise aasta I kvartalis moodustas rakenduste kaudu koju tellitud kaup 28%. Kütuse ja muude tanklates tehtud ostude eest maksti kuus 36 eurot, ravimitele ja enda ravimisele kulub ühel eestimaalasel kuus keskmiselt 28 eurot – pool sellest summast jääb apteeki, kuid märkimisväärne osa hambaarsti juurde ja prillipoodi.
Võrreldes eelmise aastaga on kulutused kõikides sektorites kasvanud. Erandiks on sae- ja ehitusmaterjalide poed ning tööriistakauplused, kust selle aasta I kvartalis osteti pisut vähem kui aasta tagasi.
Keskmine Eesti elanik ostis I kvartalis 4 euro eest lotopileteid või võimaluse osaleda kihlveos. Tasub märkida, et kuna suurem osa lotopileteid ostetakse pangalinki kasutades, kulutab keskmine Eesti elanik tegelikult lotopiletitele ja kihlvedudes osalemisele ligi 10 eurot kuus.
Märkused:
- 90% Eesti elanikest kasutab poes maksmisel kõige sagedamini pangakaarti (RAIT Faktum&Ariko 2021), vaid kümnendiku jaoks on sagedasim maksevahend sularaha.
- Kulutuste arvutamisel inimese kohta on kasutatud statistikameti viimase rahvaloenduse andmeid, mille järgi elab Eestis 1 331 796 inimest.
Allikas: Eesti Pank
