Täna, 29. septembril tähistatakse rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamisele pühendatud päeva. Uuringu andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid. Ligi pool sellest tekib kodumajapidamistes, ülejäänud tööstuses, kaubanduses ja toitlustuses.
Sotsiaalministeeriumi toimepidevuse juhi Tea Varraku sõnul on toiduabi vajajate arv Eestis on aasta algusega võrreldes kahekordistunud. „Toidu järele on üha suurem vajadus, aga samal ajal visatakse iga päev ära tonnide viisi kvaliteetset toitu. Toidu päästmine ja ümberjagamine on üliolulised ning siin saame kõik oma panuse anda. Eriti praeguste kriiside ajal peab toidukadu ja -raiskamine olema meile vastuvõetamatu!“ sõnas Varrak.
2022. aasta esimeses pooles on riigi toel säästetud ja ümber jagatud 802 tonni toiduaineid. Varraku sõnul on raskesse olukorda sattunud inimeste toetamiseks oluline tegutseda koos. Toidu ülejääkide ohutu ümberjaotamisega tegelevad Eesti Toidupank, paljud kaubandus- ja toitlustusasutused, MTÜ-d ja algatused ning lisaks tulevad appi eraisikud. „Üha enam inimesi tunneb sotsiaalset vastutust ja mõistab, millist mõju avaldavad meie tegevused ja tegemata jätmised täna ja homme. Riik hoolitseb ka edaspidi puudust kannatavatele inimestele toiduabi andmise eest, kuid igaüks meist saab panustada toidu päästmisesse oma kodus. See ei olegi nii keeruline – tuleb vaid tahta,“ ütles Varrak.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo rõhutas, et igaüks meist peab oma hoiakuid toiduraiskamise osas muutma. „Nii ettevõtted kui eraisikud saaksid õigete juhiste ja näpunäidete abil vähendada tarbimist ning raiskamist. Lugupidav suhtumine toitu aitab raiskamist vältida ja kujundada toidu annetamine harjumuseks. Muutused käivad käsikäes ning toidu ümberjaotamisest võidaksid nii Eesti inimesed kui keskkond,“ tõdes Riisalo.
„Keskkonnale tähendab see, et juba on ära kulutatud ressursse – vett, mullaviljakust, raha, energiat, kütust, tööjõudu – ning õhku paisatud kasvuhoonegaase. Et säästa keskkonda ja ressursse, peaksime oma tähelepanu suunama sellele, kuidas vältida ületootmist, et toit ei muutuks jäätmeteks,“ selgitas keskkonnaminister Madis Kallas.
„Jäätmetekke vältimine aitab meil minna üle kestlikule toidutarneahelale, vähendada negatiivset mõju keskkonnale ja kliimale ning tagada ligipääs toidule kõigi ühiskonna gruppide jaoks,“ ütles Kallas.
Annetamisel on olulisim tagada toidu ohutus. Selleks on Maaeluministeerium koos Põllumajandus- ja Toiduametiga koostanud juhendi „Toiduohutus annetamisel“, mille abil saavad käitlejad, heategijad ja organisatsioonid annetatud toitu ohutult ümber jagada.
„Loome tingimused, et toidukäitlejad saaksid edaspidi toitu lihtsamini annetada ja väärtuslik toit ei läheks raisku,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. „Lisaks soovime lihtsustada pakendamata toidu – köögiviljade, saiakeste jm lahtise kraami – annetamist, aga tarbija peab ka sel juhul saama infot allergeenidest või kontakti, kust küsida lisainfot toidu koostise kohta. Samuti peab kiirestiriknevatel annetatud toitudel olema teave säilimisaja lõppemisest,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Pane tähele!
Pakendatud toidu puhul on säilimisaja märkimiseks kokkulepitud terminid, mis annavad juhise tarbijale käitumiseks. Märgistused „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ ütlevad sõna-sõnalt oma tähenduse. „Kõlblik kuni“ märgitakse kiiresti riknevale toidule, mis võib säilimisaja ületamisel muutuda lühikese ajaga tervisele ohtlikuks. Märgistust „parim enne“ kandev toit on parimate omadustega märgitud kuupäevani, kuid selle möödumisel on toit veel mõnda aega piisavalt kvaliteetne ning ohutu, et seda süüa. Kui „parim enne“ on möödunud, siis tasub hinnata toidu söögikõlblikkust meelte abil – vaata, nuusuta, maitse ning võimalusel tarbida toit lõpuni, et vähendada toidu raiskamist.
Rohkem nippe toiduraiskamise vähendamiseks: https://tarbitoitutargalt.ee/kodule/
Vaata ka toiduannetamisega seotud müüte: https://toiduannetamine.ee/
