“Saage aru sellest, et haiglakohti on x arv. Kui me sealt anname ära näiteks 30 voodikohta covid haigetele, siis mingite muude haigustega 30 inimest haiglasse tulla ei saa,” seletas olukorra lahti Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja Kai Sukles.
Suklese sõnul on haigla oma plaanilise töö hulka vähendanud 80-90 protsenti. “Toon näiteks kardioloogilised haigused – südamehaiged. Need, kellel on plaaniline sondeerimine, kui see haige ei ole niiöelda kriitilises seisus, siis me selle sondeerimise lükkame edasi,” lausus ta.
Neljapäeval vajas haiglaravi 589 covid haiget. Et aga iga päev toob juurde ligi 2000 uut nakatumist, kasvab ka haiglaravi vajavate patsientide arv ning haiglate taluvuse piir on lähedal. Valitsus ei soovi haiglatele määrata covid-haigete voodikohtade ülempiiri. Otsus, kellele esmajärjekorras abi osutada, jääb haiglate endi otsustada.
Covid haigete suur arv on jälle plaanilise ravi järjekordi pikendanud. Arstide liit tegi ettepaneku kehtestada covidhaigete voodikohtade ülempiir. Peaminister Kaja Kallas sõnas, et see ei ole poliitiline, vaid meditsiiniline otsus ja seepärast peaks seda tegema haiglad.
Ainus vahend, mis sellest pidevalt lainetavast covidist päästab, on vaktsineerimine. Viimasel ajal on küll vaktsineerimine hoogustunud, ent sellegipoolest jätab soovida. Miks inimesed nii kaua venitavad?
“On ka eakad patsiendid, kes küsimusele miks nad ei ole vaktsineeritud, vastavad seda, et aga perearst ütles, et võib olla ma ei peaks, sest mul on olnud: a) infarkt, b) insult. Tegelikult on väga vähe vastunäidustusi vaktsineerimiseks ja niiöelda püsivaks vastunäidustuseks on anafülaksia – üks ja ainukene,” lükkas Kai Sukles inimeste hirme ümber.
Valitsus ootab, et vaadata, kuidas praegused piirangud mõjuvad. Tulemuste ootamisega võib minna nädal või kaks. Millal ja missuguste näitajate puhul algab siis must stsenaarium?
“Praegu oleme haiglaravi vaates umbes kuuesaja covid-19 patsiendi juures. Kui see number tõuseb seal 700-800-ni, siis see on juba märkimisväärne ülekoormus tervishoiusüsteemile. Ja kui see trend jätkub, et kui me näeme, et number veel tõuseb, potentsiaal on jõuda veel kõrgemate numbriteni, siis tuleb juba rakendada tõesti Terviseameti järgmisi valmisoleku stsenaariume, mis tähendavad laiaulatuslikumate raviteenuste vähendamist, mis tähendavad ka patsientide triaaži. Meie siht ja ühine eesmärk on sinna mitte jõuda,” sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Haiglate seis on üsna mõru. Napib nii õdesid kui arste. Aga mitte üksnes ületunnid ei tee arstide elu kibedaks.
“Kõige raskem on emotsionaalselt. Ja see ei ole see, et me maksame lisatasu, anname vaba päeva. Inimesed lihtsalt on emotsionaalselt väsinud ja nad on nagu arusaamatuses, et miks osadel on kohustused ja teistel on õigused,” küsib Sukles.
Allikas Pealinn.ee
