Hiina ettevõtted, sealhulgas üks Pekingi valitsusega seotud ettevõte on saatnud Venemaa üksustele 1000 püssi ja muud varustust, mida võidakse kasutada sõjalistel eesmärkidel, sealhulgas droonide osi ja kaitseveste, selgub väljaande Politico saadud kaubandus- ja tolliandmetest.
Saadetised toimusid 2022. aasta juunist detsembrini, selgub tolliandmeid koguva firma ImportGenius andmetest.
China North Industries Group Corporation Limited, üks riigi suurimaid riigile kuuluvaid kaitsetööstuse ettevõtteid saatis 2022. aasta juunis püssid Venemaa ettevõttele Tekhkrim, mis teeb äri ka Venemaa riigi ja sõjaväega. On teatatud, et CQ-A püssid, mis on modelleeritud M16 eeskujul, kuid mis on andmetes märgistatud kui „tsiviiljahipüssid”, on Hiina poolsõjaväepolitsei ja relvajõudude kasutuses alates Filipiinidest kuni Lõuna-Sudaani ja Paraguayni.
Venemaa üksused said andmete kohaselt 2022. aasta lõpus Hiina ettevõtetelt 12 saadetist drooniosi ja üle 12 tonni Hiina kaitseveste, mis saadeti läbi Türgi.
Kuigi tolliandmed ei näita, et Peking müüb Moskvale suures koguses relvi sõjategevuse jaoks, näitavad need, et Hiina tarnib Venemaa ettevõtetele varem teatamata jäänud kahesuguse kasutusega varustust – kaubanduslikke esemeid, mida võiks samuti kasutada lahinguväljal Ukrainas.
See on esimene kinnitus, et Hiina saadab Venemaa ettevõtetele püsse ja kaitseveste, ning näitab, et droone ja droonide osi saadetakse ikka veel vaatamata vähemalt ühe ettevõtte lubadustele, kes teatas, et peatab oma tegevuse Venemaal ja Ukrainas, et tagada olukord, kus tooteid ei kasutataks sõjategevuses.
Info nende saadetiste kohta tuli ajal, mil USA ja Euroopa juhid hoiatavad Pekingit Venemaa jõupingutuste toetamise eest Ukrainas. Lääne ametnikud on viimastel nädalatel öelnud, et Hiina kaalub relvade saatmist Venemaa sõjaväele, mis võib muuta Ukrainas toimuvate lahingute olemust, pöörates selle Venemaa kasuks. Ametnikud on mures ka selle pärast, et Venemaa võib osa kahesuguse kasutusega materjalidest kasutada ka Ukrainasse lähetatavate abivägede varustamiseks ajal, mil Moskval on hädasti tarvis.
Da-Jiang Innovations Science & Technology Co., tuntud ka kui DJI saatis 2022. aasta novembris ja detsembris Araabia Ühendemiraatide kaudu droonide osi – nagu akud ja kaamerad – väikesele Venemaa edasimüüjale. DJI on Hiina ettevõte, mis on olnud USA sanktsioonide all alates 2021. aastast Hiina riigile droonide andmise eest uiguuri vähemuse jälgimiseks Xinjiangi läänepiirkonnas.
Lisaks droonidele on Venemaa juba mitmeid kuid toetunud teistele riikidele, sealhulgas Hiinale, hankides navigatsiooniseadmeid, satelliidipilte, sõidukikomponente ja muid vahendeid, et aidata toetada president Vladimir Putini aasta aega kestnud sõda Ukraina vastu.
Praegu on ebaselge, kas Venemaa kasutab lahinguväljal mõnda saadetises sisalduvat püssi – Venemaa ettevõte Tekhkrim ei vastanud meili teel saadetud kommentaaritaotlusele. Kuid DJI droone on lahinguväljal märgatud juba mitmeid kuid. DJI ei vastanud kohe kommentaaritaotlusele.
USA Riiklik julgeolekunõukogu selle loo andmeid ei kommenteerinud. Hiina saatkond Washingtonis teatas oma avalduses, et Peking on pühendunud rahukõneluste edendamisele Ukrainas.
„Hiina ei tekitanud seda kriisi. Riik ei ole kriisi osapool ega ole andnud relvi kummalegi konflikti poolele,” ütles saatkonna pressiesindaja Liu Pengyu.
Küsimusele Politico saadud andmete kohta vastas Poola suursaadik ELi juures Andrzej Sadoś, et „võimalike väga tõsiste tagajärgede tõttu tuleks sellist teavet kohe kontrollida.”
Kuigi Lääne sanktsioonid on takistanud Moskva võimet importida kõike alates mikrokiipidest ja lõpetades pisargaasiga, on Venemaal siiski võimalik osta sõjalisi jõupingutusi toetavaid varusid „sõbralikest” riikidest, mis ei järgi Lääne uusi reegleid, nagu Hiina või Pärsia lahe riigid.
„Mõnda kaubanduslikku toodet nagu droonid või isegi mikrokiibid saab kohandada. Need võivad muutuda lihtsast healoomulisest tsiviiltootest surmavaks ja sõjaliseks tooteks,” ütles Washingtonis asuva mereväe analüüside Venemaa-uuringute keskuse vanemteadur Sam Bendett, märkides, et kahesuguse kasutusega esemed võivad aidata Venemaal lahinguväljal edasi liikuda.
Ekspertide sõnul on raske jälgida, kas Hiinast tarnitud kahesuguse kasutusega esemeid müüakse ostjatele, kes kavatsevad seda tehnoloogiat kasutada tsiviil- või sõjalistel eesmärkidel.
„Kahesuguse kasutusega kaupade väljakutse seisneb selles, et meie ekspordikontrollisüsteem peab arvestama nii kaubanduslike müügivõimalustega kui ka teatud kaupade sõjalise kasutamisega,” ütles USA Riikliku julgeolekunõukogu terrorismivastase võitluse riikliku julgeoleku nõuniku endine assistent Zach Cooper.
Juhtudel, kui Kreml ihkab spetsiifilist tehnoloogiat, mis on toodetud ainult näiteks USA-s, EL-is või Jaapanis, on Moskval sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks kavalaid viise, sealhulgas seadmete ostmine vahendajatelt, kes asuvad riikides, millel on head kaubandussuhted nii Lääne kui ka Venemaaga.
ImportGeniuse tolliandmete kohaselt õnnestus Venemaal eelmise aasta detsembris importida üle 800 tonni soomusveste ligikaudu 10 miljoni dollari väärtuses. Need vestid valmistas Türgi firma Ariteks ja enamik neist imporditi otse Türgist, kuigi osa saadetistest saabus Venemaale Araabia Ühendemiraatide kaudu. Venemaa importis osa soomusvestidest ka Hiina ettevõttelt Xinxing Guangzhou Import & Export Co.
Kaubandusandmed näitavad ka, et Venemaa riigikaitse ettevõte Rosoboronexport on alates 2022. aastast importinud mikrokiipe, termovaatlusseadmeid ja varuosi, näiteks gaasiturbiinmootoreid erinevatest riikidest Hiinast Serbia ja Myanmarini.
Kahesuguse kasutusega kaubad võivad olla Hiina jaoks ka viis, kuidas vaikselt oma abi Moskvale suurendada, vältides samal ajal Washingtoni ja Euroopa ametnike poolt viimastel nädalatel ähvardatud kättemaksu, kui Hiina jätkab relvade saatmist Venemaa sõjaväele.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles eelmisel nädalal ajakirjanikele, et Hiinast Venemaale relvade saatmisel on „tagajärjed”, kuigi ta ütles ka, et „pole näinud tõendeid”, et Peking kaalub Moskvale relvade tarnimist.
„Oleme praegu etapis, kus teeme selgeks, et seda ei tohiks juhtuda, ja ma olen suhteliselt optimistlik, et meie taotluse on antud juhul edukas,” ütles ta.
Seda dokumenti lugenud inimese sõnul on Hiina kaalunud Venemaale droonide, laskemoona ja muude väikerelvade saatmist, selgub USA valitsuses ja parlamendis juba mitmeid kuid ringlenud nimekirjast. Eelmisel kuul USA parlamendi ametnikele ja USA liitlastele üle maailma teavitatud luureandmed viitavad sellele, et Peking võib astuda samme relvade Venemaale saatmiseks.
„Me näeme, et [Hiina] annab Venemaale konflikti kontekstis abi. Ja me näeme neid olukorras, kus nad on muutunud üha ebamugavamaks abi taseme pärast ja nad ei soovi seda nii avalikult teha, kui see muidu juhtuks, arvestades sellega kaasnevat mainekahju,“ ütles USA luuredirektor Avril Haines 8. märtsil toimunud parlamendi istungil. „See on väga tõsine mure ning me jälgime väga hoolikalt, kui kaugele nad jõuavad ja kui palju abi nad osutavad.”
Kui andmed kahesuguse kasutusega kaupade Venemaale saadetiste kohta muutuvad kättesaadavaks, eeldatakse, et lääneriigid suurendavad jõupingutusi nende voogude summutamiseks.
„Oleme juba hakanud nägema sanktsioone inimeste vastu, kes [viivad] sõjalist materjali Venemaale. Olen kindel, et me näeme, et EL ja teised riigid võtavad sihikule need inimesed, kes aitavad suurel hulgal sellel materjalil Venemaale jõuda,” ütles Ühendkuningriigis asuva kaitsevaldkonna mõttekojast Royal United Services Institute esindaja James Byrne.
Peking eitab jätkuvalt, et suurendab toetust Venemaale. Mitmed selle tippametnikud on aga hiljuti Moskvas käinud. President Xi Jinping peaks seal viibima lähinädalatel. Hiina esitas hiljuti 12-punktilise rahuettepaneku Ukraina sõja kohta, kuigi Lääne liidrid kritiseerisid seda ebaselguse ja üksikasjade puudumise pärast Vene vägede väljaviimise vajaduse kohta.
eestinen.fi
