Statistikaameti analüütik Helena Maarja Lainjärv tõdes, et viimase kümne aasta jooksul on maalistes piirkondades elava rahvastiku osakaal langenud 31 protsendilt 29-le.
Eesootaval laupäeval, 21. septembril tähistatakse maal elamise päeva, mil mitmed Eesti vallad avavad huvilistele oma uksed. Statistikaameti andmetel on rahvastiku vananemine maal endiselt jätkuv trend.
Kümne aasta jooksul on mõningates vanusegruppides elanikke siiski ka lisandunud. „Kõige rohkem on maalistes piirkondades kasvanud 65-aastaste ja vanemate arv, keda on võrreldes kümne aasta taguse ajaga 11,4% enam. Lisaks elab maalistes piirkondades rohkem 0–14-aastaseid, keda on varasemast 7,4% enam,“ ütles Lainjärv
Kõige rohkem elab hetkeseisuga maal 50–54-aastaseid mehi ja 60–64-aastaseid naisi. Analüütik lisas, et vähemaks on jäänud elanikke vanuses 15–64-eluaastat, keda on võrreldes kümne aasta taguse ajaga 7,5% vähem.
Maal on eluruumi rohkem
Pindala järgi moodustab maaline piirkond 96,4% Eesti territooriumist, vaid 3,6% on linnaline ja väikelinnaline ala. Ühe inimese kohta on maalistes piirkondades keskmiselt 36 ruutmeetrit eluruumi, mida on ligi 9 ruutmeetrit rohkem kui linnas.
Lisaks selgub, et 62% Eesti maapiirkondade rahvastikust elab eramajades.
Maal elamise päeva eesmärk on avada uksed tegusatele ja säravatele inimestele, et aidata neil leida omale sobivat elupaika maal. Maal elamise päeva programmi loovad vallad koos kogukondadega üle Eesti.
