Terviseameti Põhja regionaalosakond võttis 1. juulil veeproovi Harku järve supluskohast sinivetikate määramiseks. Proovi tulemus kinnitas sinivetikate olemasolu järve suplusvees, mõõdukas koguses leidus ka potentsiaalselt toksilisi liike.
Terviseamet soovitab supelrandades ujudes olla oma tervise osas tähelepanelik, jälgida rannavalve heisatud lippe ja nende tähendust ning pärast suplust ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta. Kindlasti tuleks jälgida, et väikelapsed ja lemmikloomad merevett alla ei neelaks. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas oma perearsti poole või helistada Terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16 662.
Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada peamiselt sinivetikarikast vett alla neelates. Sellise vee neelamisel on täiskasvanutel harva tõsist mürgistust esinenud, eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ning kodu- ja karjaloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.
Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda – kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem. Täpsemat informatsiooni suplusvee ohutuse kohta leiate https://www.terviseamet.ee/et/keskkonna-tervis/inimesele/suplus-ja-ujulavee-ohutus/suplusvee-ohutus. Suplusvee kvaliteedi kohta leiab infot vtiav.sm.ee.
