Liigne niiskus ja hallitusseente kolooniad tekitavad sageli muret ning mõnikord võib hallitus ruumides levida nii edukalt, et see ohustab seal elavate inimeste tervist. Ka Emajõelinna kivi- ja puitmajade elanikud ei ole hallitusest pääsenud.
Hoonete biokahjustuste ekspert ja Mükoloogiauuringute Keskuse nõukogu liige Kalle Pilt selgitab, et majade “hingamine” on pigem metafoor, mida kasutatakse õhuniiskuse tasakaalustamise võime kirjeldamiseks.
“Puit on hügroskoopne materjal, seega puitmajades esineb niiskusprobleeme harvemini. Siiski võib hallitusseente kasv puidust hoonetes olla tavaline probleem, eriti akendel, aknapiitadel, vannitubades, välisseinte nurkades ja keldrikorrusel,” selgitab ta. Hallitusseened kipuvad tekkima peamiselt suletud piirkondades, kus õhuringlus on piiratud, nagu kapid ja valamualused.
Pilti sõnul muutub probleem tõsiseks umbes kümnel protsendil juhtudest, kus hallituskoloonia on massiline ja pinnad on ühtlaselt kaetud. Eriti murettekitavaks muutub olukord ohtlike liikide puhul.
“Suurimad probleemid tekivad paneelmajade kõrgeimal korrusel,” täpsustab Pilt. “Olen korduvalt soovitanud, et kahjustuste eemaldamise ja desinfitseerimise ajal ei tohiks ruumis viibida. Eriti kehtib see Stachybotrys chartarum’i puhul, kuid ka teised liigid võivad olla ohtlikud.”
Stachybotrys chartarum, tuntud ka kui must hallitus, on Pildi sõnul kõige ohtlikum liik meie kliimavöötmes. Isegi väike kokkupuude selle hallitusseene toksiinidega võib põhjustada inimestele terviseprobleeme, sealhulgas allergilisi reaktsioone, nahalöövet, põletikke ja hingamisteede ning närvisüsteemi kahjustusi.
Hallituse mõju tervisele on mitmetahuline. Hallitusseente osakesed sisaldavad mükotoksiine ja allergeene, mis võivad otseselt mõjutada inimeste tervist. Lisaks võib suure hallitusekontsentratsiooniga keskkonnas viibimine nõrgestada immuunsüsteemi ja suurendada haigestumise riski teistesse haigustesse.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Kristina Aidla rõhutab, et pikemaajaline kokkupuude hallitusega võib halvendada inimeste tervist, eriti kui tegemist on krooniliste haigustega. Siiski märgib ta, et arstidel on sageli keeruline tuvastada konkreetse terviseprobleemi seost hallitusega.
Hallitusseente levik on sageli seotud veeavariidega hoonetes, eriti ebasobiva kipsplaadi paigalduse korral. Allergilised inimesed, lapsed ja eakad on hallitusele eriti vastuvõtlikud ning pikaajaline kokkupuude suure hallitusseene kontsentratsiooniga võib suurendada kopsuhaiguste riski.
Et vältida hallituse teket ja levikut, on oluline tagada, et pinnad oleksid kuivad ja hästi ventileeritud ning vajadusel kasutada desinfitseerivaid kemikaale. Õhukuivatite kasutamine võib samuti aidata hallituse levikut piirata, kuid tuleb jälgida, et õhuniiskus ei oleks liiga madal, kuna see võib mõjuda halvasti inimeste tervisele.
Kokkuvõttes on hallitusseente levik ja sellest tulenevad terviseprobleemid oluline teema, eriti niisketes ja halvasti ventileeritud hoonetes. Regulaarne koristamine ja õhuniiskuse kontrollimine võivad aidata hallituse teket vähendada ning seeläbi parandada elukvaliteeti ja tervist.
