Häirekeskus valmistub saabuvateks pühadeks, sest varasemate aastate kogemuse põhjal on oodata 112 kõnede arvu tõusu. Üle poolte hädaabikõnedest on seotud tervisemuredega, mistõttu soovitab Häirekeskus inimestel ettenägelikult varuda koju vajalikud esmaabitarbed ja koduse ravi vahendid.
Hädaabinumbrile 112 helistatakse pühade ajal tavapärasest rohkem, mistõttu hoiatab Häirekeskus mõnevõrra pikema kõneooteaja eest. „Kui valid hädaabinumbri, siis oota kuni kõnele vastatakse. Kui katkestad kõne, siis liigud ootejärjekorra lõppu ning pead liinile saamiseks kauem ootama,“ jagas soovitust Häirekeskuse operatiivjuht Janek Murakas.
Kui tavapäraselt on kiirabi kutseid ööpäevas 600-700, siis 2021. aasta jõulupühade ajal (23-26.12.2021) saadeti kiirabi abivajajateni 844 korral ühes ööpäevas. Helistajatel oli mitmesuguseid muresid. „Kõige enam oli väljasõite südameprobleemide ja kõrge vererõhu tõttu. Sellele järgnesid kõhuvalu, hingamishäirete ja viirusinfektsiooniga seotud kutsed. Tavapärasest enam oli ka pikaajalise alkoholi liigtarvitamisega ning vaimse tervisega seotud muresid,“ meenutas operatiivjuht Janek Murakas. „Paraku on jõulupühadel ka rohkem lähisuhtevägivalda. Kui tavapäraselt saame ööpäevas keskmiselt 33 lähisuhtevägivalla teadet, siis möödunud aasta pühade perioodil teavitati koduvägivallast 47 korral ööpäevas.“
Üle poolte hädaabinumbrile laekuvatest kõnedest ei kvalifitseeru hädaabi alla, sest helistatakse kogemata, vajatakse sotsiaalset abi, ei osata mujale pöörduda või kirjeldatud mure ei vaja tegelikult operatiivabi. Murakas meenutab möödunud aasta juhtumeid, mil kiirabi sooviti olukordades, kus eelnevalt valmistudes ning koduse apteegi varustamise korral oleks saanud inimene ise end ja lähedasi abistada. „Helistati ka kergemate külmetushaiguste korral ning nõuti kiirabi väljasõitu, kuna kodus ei olnud palavikualandajat, seda oli antud liiga väikeses annuses või kodus ei olnud kraadiklaasi. Samuti kurdeti kõhuvalu ja oksendamist, mis oli tingitud ülesöömisest.“
Häirekeskuse operatiivjuht Murakas rõhutab, et hädaabinumbrile tuleb helistada, kui ohus on kellegi elu, tervis või vara ning vaja on kiiret kiirabi, politsei või pääste abi. „Kui on vaja tervisealast nõu, siis tasub alustada perearsti nõuandeliinist 1220 või lastearsti nõuandeliinist 1599.”
Koduapteegis võiks olla:
- igapäevaselt tarvitatavad ravimid (vähemalt nädala jagu)
- valuvaigisti ja palavikualandaja
- allergiaravim
- meresoolaga ninasprei- või tilgad
- kõhuvaevusi leevendavad ravimid
- söekapslid või tabletid
- haavasalv ja põletust leevendav geel
- kraadiklaas
- erineva suurusega plaastrid ja rullside
- desinfitseeriv lahus
- käärid ja väikesed pintsetid
- ja muud vahendid, mis vastavad teie pere vajadustele.
Lisaks võiksid olla mobiili salvestatud järgmised numbrid:
- 112 – hädaabi (kiirabi, politsei, pääste)
- 1247 – riigiinfo telefon (koroonaviirusega, maanteedega, keskkonnaga, politseiga ja tuleohutusega seotud info)
- 1220 – perearsti nõuandeliin
- 12252 – ämmaemanda nõuandeliin
- 1599 – lastearsti nõuandetelefon
- 16662 – mürgistusinfoliin
- 116 006 – ohvriabi kriisitelefon
- 116111 – lasteabi
- 660 4500 – vaimse tervise tugiliin
- 900 0112 – loomaarsti nõuandeliin
