Tänasest helistavad Häirekeskuse riigiinfo telefonilt 1247 tähtajaliselt tööle võetud Ukraina kodanikud Eestis viibivatele Ukraina sõjapõgenikele, et kutsuda ajutise kaitse saanud sõjapõgenikke üles oma elukohajärgses omavalitsuses elukohta registreerima ning pakkuda infot ajutise kaitse saamise võimalustest neile, kes pole seda senini Politsei- ja Piirivalveametist taotlenud.
„Helistamise eesmärk on kutsuda üles ajutise kaitse saanud sõjapõgenikke oma elukohta registreerima ja pakkuda neile, kes pole ajutist kaitset veel taotlenud, infot selle saamise võimaluste kohta. Selleks võttis Häirekeskus tähtajaliselt tööle üheksa Ukraina kodanikku, kes jagavad tänasest sõjapõgenikele infot nende emakeeles,“ selgitas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Elukoha registreerimine on olnud oodatust aeglasem, kuid see on äärmiselt vajalik, et paremini planeerida ja tagada sõjapõgenikele mõeldud teenuseid. Elukoha registreerimine kohalikus omavalitsuses annab näiteks ülevaate, kui paljud lapsed vajavad sügisest lasteaia- või koolikohta. Samuti tagab elukoha registreerimine ligipääsu vajalikele toetustele. Ka soovib riik välja selgitada, kas Eestisse saabunud, aga siin ajutist kaitset mitte taotlenud sõjapõgenikel on selleks soov ja vajadus.
„Elukoha registreerimise vajaduse teadvustamiseks ja inimeste motiveerimiseks on riik varasemalt saatnud e-kirju ja SMS-e. Tänan kõiki, kes on nendele pöördumistele reageerinud ning vastavalt juhistele toiminud. Personaalsema lähenemise saavutamiseks otsustati, et Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 operaatorid hakkavad edaspidi ka helistama siin viibivatele sõjapõgenikele,“ ütles Siseministeeriumi kant
sler Tarmo Miilits. „Samuti kutsun üle meie tublisid vabatahtlikke ja Ukraina sõpru sõjapõgenikele meenutama elukoha registreerimise vajadust. Nii on meil lihtsam neile abi korraldada ja neil abi saada,“ lisas kantsler.
Miilitsa sõnul tehti esimene suurem teavitus e-posti teel kuu aega tagasi. „Saame tõdeda, et iganädalane teavituskampaania on tulemuslik olnud. Meie meilidele ja SMS-idele on reageeritud ning elukohtade registreerimine on intensiivistunud. Kuu ajaga on elukoha registreerinud u 4800 sõjapõgenikku.“
Eestisse on saabunud rohkem kui 40 000 sõjapõgenikku, kellest ajutise kaitse on saanud üle 26 000 inimese. Neist alla poole ehk 11 800 inimest on oma elukoha registreerinud.
Kuigi Eestil on juba toimiv andmevahetus Läti ja Leedu registritega ja eelmisel nädalal käivitus ka Euroopa Liidu ajutise kaitse registreerimisplatvorm, mille eesmärk on fikseerida võimalikud eri riikidest topeltkaitse saajad, esitatakse selle kohta küsimus ka täna algaval teavituskampaanial. Ühtlasi annab helistamine võimaluse teada saada, kes ajutiselt Eestisse saabunud Ukraina kodanikest on püsivalt Ukrainasse tagasi läinud, sealhulgas ka neist, kes on Eestis ajutise kaitse saanud, kuid siit lahkununa jäänud selle õigusest ilma.
Häirekeskus võtab Eestis viibivate sõjapõgenikega telefonitsi ühendust 6. juunist 8. juulini.
