49. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5338 inimest, 41% kõikidest haigestunutest olid lapsed, haigestumus püsis samal tasemel. Kokku registreeriti 804 gripi haigusjuhtu, millest 160 olid laboratoorselt kinnitatud. COVID-19 juhtumeid lisandus 2991.
Grippi haigestumine tõusis nädalaga 245% võrra, hospitaliseerimine tõusis 60% võrra. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova kinnitusel saab haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripiviiruse levik on püsiv ja laialdane. „Enim on haigestunute seas kuni 5-aastaseid lapsi. Haigestunute juurdekasv laste hulgas on peatanud, haigestumus tõuseb peamiselt tööealiste arvelt,“ lisas ta ja lisas, et gripiviiruse levik on murettekitavalt kiire.
49. nädalal moodustas A gripiviiruste osakaal 25% kõikidest uuritud sentinel-proovidest.
A-grippi haigestunutest on kolmandik tööealised inimesed. RS-viiruse ja human metapneumoviiruse osakaal moodustab võrdselt igaüks 10%. Human metapneumoviirusega seotud haigestumised registreeritakse rohkem laste seas, RS-viirusega seotud haigestumistest ca 70% on seotud kuni 4aastaste lastega ja vanemaealiste patsientidega. Paragripi, rino- ja SARS-CoV-2 viiruste osakaal moodustab võrdselt 6%.
Hooaja algusest on määratletud täpsemalt 73 A-gripiviirust, nendest 65 olid A-gripiviiruse A(H3) ja kaheksa A(H1) tüved.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu 24 patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud kokku 54 inimest, neist 42,6% on olnud lapsed ja noorukid, 20,7% tööealised patsiendid ja 29,6% vanemaealised patsiendid. Eelmisel nädalal registreeriti esimene gripiviirusega seotud surmajuht (87.a.).
Nädala jooksul kinnitati 2991 COVID-19 haigusjuhtu, registreeritud haigusjuhtude arv kasvas 10%. Suuremat kasvu täheldati üle 80-aastaste hulgas. Lisandus üks hoolekandeasutuse kolle, kokku on üle Eesti kolm hoolekandeasutuse kollet. Nakatamiskordaja R püsib pigem stabiilsena. SARS-Cov-2 levik on endiselt laialdane.
Teisipäevahommikuse seisuga oli haiglas 266 COVID-19 patsienti, kellest 91 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on suurenenud 8,7 pealt 10,3 peale. Nädala jooksul suri 15 inimest, kõigil olid rasked kaasuvad haigused. Sümptomaatilistest COVID-19 hospitaliseeritutest 60% olid vaktsineerimata või pooliku vaktsineerimiskuuriga. Samas püsib sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi vajanud patsientide osakaal suhteliselt stabiilsena . Arvestades haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, jätkub järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasv.
Sadikova sõnul on haigestumus nii grippi kui COVID-19sse on tõusutrendil. „Tuletame meelde, et nii gripp kui ka COVID-19 on raskema kuluga haigused, mille mõlema puhul on olulise ennetusmeetmena kasutusel vaktsiin,“ sõnas ta.
Juhul, kui oled raskelt haigestunud mõnda ülemiste hingamisteede viirushaigustesse, võta ühendust oma perearsti või helista nõuandeliinile 1220. Mistahes haigussümptomite esinemise korral väldi kontakte lähedastega ja püsi kodus kuni sümptomid kaovad. Ära mitte mingil juhul mine haigena tööle või kooli. Lisainfot gripi ravisoovituste ja nõuannete kohta leiad siit. (PDF)
