Eesti tahab osaleda uue, riskirühmadele mõeldud koroonaravimi ühises hankes, aga nende heakskiit Euroopa ravimiametis võtab veel aega, mistõttu saab esialgu loota vaid vaktsineerimise peale, ütles haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe.
Tuleb aru saada, et see ravim on mõeldud riskirühma patsientidele, mitte kõikidele. Kõige tähtsam on, et kellelegi ei jääks vale muljet, et nüüd ei ole vaktsineerida vaja. Jätkuvalt on kõige efektiivsem moodus haiguse ärahoidmiseks vaktsineerimine. Aga kui haigus siiski diagnoositakse ja inimene kuulub riskigruppi, on näiteks halvasti toimiva immuunsüsteemiga, tugevalt ülekaaluline või mingite raskete kaasuvate haigustega, oleks mõistlik anda talle just seda tüüpi ravimit.
Kui suurtest kogustest käib jutt?
Koguseid on äärmiselt keeruline prognoosida. Oleme esialgu tellinud ära umbes 10 000 patsiendi ravikuuri.
Kui palju üks uue koroonaravimi doos võiks maksta?
See, milliseks kujuneb hind, selgub siis, kui me ühel päeval selle hankeni jõuame. Nii palju kui me oma allikatest teame, siis see võib jääda suurusjärku 600 eurot ühe patsiendi ravi.
Kuidas neid ravimeid jagama hakatakse?
Viirushaiguste puhul on oluline ravi alustada võimalikult varakult, mõne päeva jooksul pärast diagnoosimist. Loomulikult teeme juba plaane, kuidas see patsientidele kättesaadavaks teha. Praegu töötame selles suunas, et perearst saaks seda tavalise digiretseptiga välja kirjutada ning patsient või pigem tema lähedane, saab selle apteegist kätte.
Mida koroonaravimite valdkonnas veel oodata on?
Pfizeril on tulemas üks suukaudne ravim, aga selle kohta on praegu äärmiselt vähe infot. Ja on olemas mõned ravimid, mida nimetatakse monoklonaalseteks antikehadeks, mida põhimõtteliselt kasutatakse samal eesmärgil ehk enne haiglat. Need on reeglina süstitavad ravimid.
Võib arvata, et lähema poole aasta jooksul on arstide arsenal täienenud nelja-viie ravimiga.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
