Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avalikustas sel nädalal portaalis minuomavalitsus.ee kohalike omavalitsuste 2023. aasta teenustasemete analüüsi tulemused. Andmed näitavad, et eri kategooriates paistavad üldjuhul silma suuremad linnad ja vallad, ent leidub ka väiksemaid omavalitsusi, kes pakuvad mõnes valdkonnas väga heal tasemel teenuseid.
„Kui 2021. ja 2022. aasta tulemustes ei toimunud edasiminekut, siis eelmise aasta andmed näitavad, et kriis sai ületatud ja omavalitsuste teenuste tase tõusis oluliselt. Eriti suure tõusu tegi mõistagi kriisideks valmisolek,“ tunnustas regionaalminister Piret Hartman.
Veebilehel minuomavalitsus.ee avaldatud värske analüüs hindab omavalitsuste kõiki peamisi teenuseid ühtse metoodika alusel. Omavalitsuste keskmine teenustase 2023. aastal skaalal 0–9 kasvas tasemelt 3,8 tasemele 4,1 (kasv 6%), seejuures kriisideks valmisolek tõusis tasemelt 5,3 tasemele 6,6 (kasv 25%).
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste projektijuhi Karl Annuse sõnul on mõistetav, et jõukas ja suure elanike arvuga omavalitsus pakub oma elanikele kõrgemal tasemel teenuseid kui hõredalt asustatud ja väikese elanike arvuga omavalitsus.
„Valdkonniti on omavalitsuste taustnäitajate mõju tulemusele aga erinev. Näiteks põhihariduse teenustaset mõjutab omavalitsuse tulukus (korrelatsioon 0,51), kuid rahvaarv ja asustustihedus ei mängi rolli. Sama võib öelda ka laste heaolu (0,37), rahvatervise ja turvalisuse (0,35) ning täiskasvanute sotsiaalhoolekande (0,28) kohta. Spordis ja veemajanduses aga näeme, et paremad tulemused saavutavad keskuslikud omavalitsused (korrelatsioonid 0,52 ja 0,49), kuid omavalitsuse suurus ja tulukus ei mängi rolli,“ rääkis Annus.
“Vaatamata omavalitsusi järjest tabavatele raskustele, seda nii lisanduvate kohustuste kui ka keerulisema majandusliku olukorra tõttu, on mul hea meel näha, et endiselt on omavalitsustel jõudu tegeleda ka pakutavate teenuste paremaks muutmisega. Oleme liiduga seda meelt, et kuna iga linn ja vald on omamoodi ja igaühes on valdkondi, mida ei saa omavahel võrrelda, siis ei ole kindlasti tegu omavalitsustevahelise mõõduvõtmisega,“ kommenteeris Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas.
Tulemuste puhul on seekord silmapaistvamaid omavalitsusi esile tõstetud kolmes kategoorias: parimad võimaluste kasutajad, avatud valitsemisega omavalitsused ja lapsesõbralikud omavalitsused.
- Võimaluste kasutaja tiitli said Häädemeeste ja Väike-Maarja vald. Omavalitsuse võimaluste kasutaja tiitel oleneb sellest, kuidas on suudetud ületada omavalitsuse taustteguritest (tulukus, asustustihedus, suurus) tulenevat keskmist potentsiaali.
- Avatud omavalitsuste kategoorias said tunnustuse Häädemeeste ja Tartu vald. Need omavalitsused saavutasid avatud valitsemise valdkonnas teistest kõrgema taseme.
- Lapsesõbraliku omavalitsuse kategoorias hinnati tulemusi neljas teenusvaldkonnas – alusharidus, põhiharidus, noorsootöö ja laste heaolu. Teistest paremate tulemustega nendes valdkondades paistsid silma Rae ja Viimsi vald.
Tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda portaalis minuomavalitsus.ee. Projekti raames on omavalitsuste teenuste taset avaldatud alates 2020. aastast. Hindamiseks vajalikke andmeid on kogutud riiklikest registritest, riigiasutuste andmebaasidest, kohalikelt omavalitsustelt ning elanike rahulolu uuringutest.
Portaali andmeid uuendatakse kord aastas aastase tagasivaatega ning sellega soovitakse kaasa aidata kohalike teenuste arengule. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.
Eile Rapla riigimajas peetud analüüsi tulemuste avalikustamise ja parimate tunnustamise üritust saab järele vaadata Minuomavalitsus kanalist Youtube’s: https://www.youtube.com/@minuomavalitsus.
