3.nädalal ei lisandunud Eestisse ühtegi uut gripijuhtumit. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud kolm gripijuhtu – üks A- ja kaks B-gripiviirust. Kaks inimest on gripiga hospitaliseeritud.
Ajavahemikul 18. kuni 24. jaanuarini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2824 inimest, millest ligi 23% moodustavad lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Tallinnas, Narvas, Tartumaal ja Pärnumaal.
Olukord Euroopas
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut.
Gripi tekitajaks on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.
