21. nädalal (23-29.05.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2540 inimest, neist 40,1% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga langes arstide poole pöördunute üldarv 5% võrra.
Grippi haigestunute arv langeb. Möödunud nädalal kinnitati laboratoorselt 96 A-gripiviirust, mida on 34% vähem kui 20. nädalal. Langus on osaliselt seotud üldise gripi haigestumise vähenemisega kui ka testimisstrateegia muutusega.
Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv langes pisut. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal seoses gripiviirusega haiglaravi 22 patsienti (nädal varem 24). Alates 17. nädalast (25-01.05.2022) hospitaliseeriti peamiselt inimesi vanuses 65 ja vanemad. Üle 60-aastaste hospitaliseerimist vajanud inimeste arv moodustab umbes pooled kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.
Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu kokku 384 patsienti. Terviseametile laekunud andmete põhjal on intensiivravi vajanud kolm inimest vanuses 17–71. Kahel inimesel olid rasked kroonilised haigused. Info vaktsineerituse kohta puudus.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest. Kõik olid üle 70-aastased, tõsiste kaasuvate haigustega ja gripi vastu vaktsineerimata.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 11 793 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3).
Haigestumine Euroopas
Grippi haigestumus on langenud ja taandumas kogu Euroopa regioonis. Vaid Soome teavitas jätkuvalt 30% oodatust suuremast levikust. Euroopas on registreeritud nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis domineerivaks viiruseks A(H3) gripiviirus.
