15. nädalal (11.-17. aprill) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3381 inimest, mida on 25% vähem, kui sellest eelneval nädalal. Pöördujatest 32% moodustavad lapsed.
Gripi positiivsete testide osakaal on jätkuvalt kasvutrendis, kuid juurdekasv on pisut aeglustunud. Kui eelmistel nädalatel oli juurdekasv ca 80–100%, siis nüüd on nädalas juurdekasv ligi 30%. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1570 A-gripiviirust, mida on 27% rohkem kui 14. nädalal. Nakatunutest 48% moodustavad lapsed. Kõige rohkem kasvas haigestumus vanemaealiste seas, vanuses 70–79 ja laste seas, vanuses 0–4 – vastavalt 80% ja 71%.
Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv suurenes 13% võrra. Suurenes hospitaliseerimist vajanud laste arv, moodustades 50% kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Järgmisel nädalal võib oodata hospitaliseerimise kasvu vanemaealiste seas.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel vajas eelmisel nädalal seoses gripiviirusega haiglaravi 22 patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 195 patsienti.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 9965 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3).
Haigestumine Euroopas
Grippi haigestumus on laialdane ka mujal Euroopa liikmesriikides, peamiselt Euroopa lääne- ja keskosas. Haigestumus on kõrgem Hollandis, Poolas, Luksemburgis, Taanis, Prantsusmaal, Sloveenias, Ungaris ja Belgias. Registreeritud on nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused.
