Euroopa Liit valmistab ette digieurot, mida saaks kasutada telefoni abil sularaha asemel. Digieuroga saab plaani järgi tulevikus maksta ka olukorras, kus kaardimaksed ei toimi. Samuti saab seda kasutada e-poodides erinevate erasektori pakutavate makselahenduste asemel.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil Eesti seisukohti digieuro kasutuselevõtu ettepanekute kohta ja nõustus valitsusega, et enne digieuro kasutusele võtmist tuleb põhjalikult läbi analüüsida poliitilised ja õiguslikud riskid, samuti õiglane kulude jagamine.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on digieuro algatus vajalik ja vastab ka noorte ootustele kaasaegse maksevahendi järgi. Ta märkis, et digieuro kasutuselevõtt on raha ajaloos samasugune loomulik ja samas palju küsimusi tõstev muudatus, nagu oli omal ajal üleminek kuldmüntidelt metallmüntidele, mille väärtust tagati muul moel kui materjali väärtusega.
„Põhjalikum ettevalmistus on hädavajalik, aga andsime rahvusparlamendina mandaadi digieuro arendamisega edasi minna. Praeguses keerulises julgeolekuolukorras on Eesti inimeste jaoks digieuro tulek oluline kriisideks valmistumisel. Sularaha ei ole igas olukorras turvaline ja elektrikatkestuse ajal pangaautomaat ei tööta. Digieuro saab inimene kanda oma pangakontolt telefoni digieuro äppi – justkui varudes sularaha – ning seda saab kasutada ka võrguühenduseta ehk ka siis, kui internetti pole või kaardimaksed poes ei toimi,“ lausus esimees.
Pakosta rõhutas, et Eesti juhib seisukohtades tähelepanu muu hulgas sellele, et enne digieuro kasutusele võtmist on vaja selle mõju pankadele, finantsstabiilsusele ja tarbijate õigustele korralikult läbi analüüsida. „Sularaha kasutamise eest tarbija ei maksa praegu ja nii peab see jääma ka digitaalse sularaha ehk digieuroga. Loomulikult peab olema tagatud palju parem turvalisus, kui täna sularaha kasutamisel ongi,“ rõhutas ta.
Komisjoni liige Aleksei Jevgrafovi sõnul on oluline, et digieuro muudab inimeste elu lihtsamaks. „Tarbija jaoks on tülikas, et erinevad e-poed eeldavad kõikvõimalike erinevate makseteenuste kasutamist, alates Google Pay’st kuni Paypali ja Revolutini. Digieuro lahendab selle mure, kuna digieurokontot saab kasutada erinevate rahakottide asemel ja kliendilt teenustasu selle eest ei küsita,“ märkis ta. „Samuti on igati oodatud, et kaardimaksete tõrkudes pole vaja minna sularaha otsima.“
Istungil osutati, et digitaalse sularaha kasutusele võtmine ning sellega kaasas käiv avalik taristu aitab kaasa Eesti Panga kohustusele tagada elutähtsat teenust. Uue maksevahendi kasutamine on plaani järgi pankade kohustuslik ning tarbijatele tasuta. Istungil osutati veel, et digieuro makseid saab telefonis ette salvestada ning 500 või 1000 euro ulatuses tehtavad maksed ei ole jälgitavad. Suurtele tehingutele seatakse piirang, et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist. Märgiti, et reegleid paika pannes otsitakse tasakaalu ohutuse ja privaatsuse vahel.
Istungil toodi veel välja, et digieurot soovitakse esialgu pakkuda euroala riikides, kuigi kaugemas tulevikus võiks seda olla võimalik kasutada ka väljaspool Euroopa Liitu ning digikukrus hoida euro kõrval ka teisi valuutasid. Digieuro kasutusele võtmine jääb arvatavalt 2027.–2030. aastasse.
Selle päevakorrapunkti juures osalesid Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kadri Martin ja Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.
