Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti seisukohad kestlikkusaruandlust ja kestlikkusalast hoolsuskohustust puudutavate direktiivide muutmise kohta.
Komisjoni esimehe Peeter Tali sõnul soovib Euroopa Liit oluliselt vähendada ettevõtete halduskoormust ning on selleks kiirendatud korras välja tulnud ettepanekuga lükata kestlikkusaruandluse kohustus kahe aasta võrra edasi ettevõtetele, kes veel aruandeid esitanud ei ole, ning teha nende kahe aasta jooksul rida lihtsustusi, et halduskoormust vähendada.
„Euroopa Komisjon tahab päriselt vähendada arutut bürokraatiat ja seepärast ka selline turbomenetlus kestlikkusaruandluse peatamisel. Eesti pikk plaan on muuta kestlikkusaruannete esitamine kõigile ettevõtetele vabatahtlikuks,“ lausus Tali. Ta avaldas lootust, et Eesti leiab Euroopas liitlasi, et see ettepanek saaks toetuse. „Kui kohustus vaatamata meie pingutusele säilib, eelistame sätestada aruande esitamise iga viie, miinimumina iga kolme aasta tagant senise iga-aastase kohustuse asemel.“
Kinnitatud seisukohtades seisab veel, et kui need ettepanekud toetust ei leia, siis saab Eesti leppida kestlikkusaruande esitamise kohustuse kehtimisega ettevõtetele, kellel on 1000 või rohkem töötajat ning müügitulu üle 50 miljoni euro või bilansimaht üle 25 miljoni euro. See tähendaks piirmäärade tuntavat tõstmist võrreldes kehtiva direktiiviga.
Euroopa Komisjoni soov on vähendada ettevõtete halduskoormust vähemalt 25 ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel vähemalt 35 protsenti. Komisjoni ettepanekud hõlmavad säästva rahanduse aruandluse, kestliku hoolsuskohustuse, Euroopa Liidu taksonoomia, süsinikupiiri kohandamise mehhanismi ja Euroopa investeerimisprogrammide valdkonda.
Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut aruandlusnõuete jõustumine kahe aasta võrra edasi lükata. Kehtiva direktiivi järgi tekib kestlikkusaruandluse esitamise kohustus Eestis umbes 350 ettevõttel. Kui edasilükkamise ettepanek heaks kiidetakse, väheneb aruande esitajate arv Eestis 90 protsenti ja edaspidi tekib aruande esitamise kohustus umbes 35 ettevõttel. Istungil rõhutati, et aruandlus peab lihtsustuma kõigile ettevõtetele.
Rahandusministeeriumi esindaja märkis, et ministeerium on alustanud seaduseelnõu koostamist, et kui muudatused Euroopas vastu võetakse, oleks võimalik Euroopa Liidu õigus kiirelt üle võtta. Seisukohtades on välja toodud, et eelnõu tuleb esitada maikuu lõpuks.
Valitsuse esitatud seisukohti ettevõtete kestlikkusaruandlust ja kestlikkusalast hoolsuskohustust puudutavate direktiivide muutmise kohta tutvustasid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Rahandusministeeriumi rahandusteabe osakonna juhataja Rainer Osanik.
Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohad kinnitada arvestades seejuures õiguskomisjoni ja majanduskomisjoni arvamust.
