Euroopa Komisjon võttis vastu oma 2025. aasta tööprogrammi, mille kohaselt peab EL järgmisel aastal suurendama konkurentsivõimet, parandama julgeolekut ja tugevdama majanduslikku vastupanuvõimet. Tööprogramm tugineb president Ursula von der Leyeni poliitilistele suunistele. Programm peab aitama luua kodanikele ja ettevõtjatele paremaid võimalusi ning edendama innovatsiooni ja majanduskasvu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Kodanikud ja ettevõtjad on nõudnud lihtsamat ja sujuvamat Euroopa Liitu. Selles tegevuskavas visandatakse meie kurss konkurentsivõimelisema, vastupidavama ja jõukama Euroopa suunas.“
Tööprogrammile lisatud teatises kirjeldatakse, kuidas komisjon kavatseb järgmise viie aasta jooksul lihtsustada ELi õigusnormide rakendamist praktikas ning vähendada halduskoormust. Eesmärk on vähendada regulatiivset koormust, suurendada konkurentsivõimet ja majanduslikku vastupanuvõimet ning kiiresti lihtsustada asjaajamist inimeste ja ettevõtjate jaoks.
Tööprogramm sisaldab esimesi koondpakette ja ettepanekuid, mille eesmärk on panna ELi poliitika ja õigusaktid paremini ja kiiremini toimima. Esimese paketiga nähakse ette ulatuslik lihtsustamine eelkõige kestliku rahanduse aruandluse, kestlikkusega seotud hoolsuskohustuse ja taksonoomia valdkonnas. Tööstuse CO2-heite kiirema vähendamise õigusaktiga ühtlustatakse lubade andmise ja aruandluse nõudeid. Keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate uus määratlus vähendab regulatiivset koormust, et väikeettevõtjad saaksid takistusteta kasvada.
Ühise põllumajanduspoliitika ja muude põllumajandustootjaid mõjutavate poliitikavaldkondade lihtsustamismeetmed aitavad vähendada riikide rakendusasutuste ja põllumajandustootjate asjaajamist ja liigset halduskoormust. Uuritakse ka täiendavaid lihtsustamisettepanekuid, sealhulgas võimalikku koondõigusakti kaitsevaldkonnas, et aidata saavutada valges raamatus sätestatud investeerimiseesmärgid ja võimaldada uuenduslikel ettevõtetel areneda.
Komisjoni 2025. aasta tööprogrammi peamised eesmärgid
• Jätkusuutlik heaolu ja konkurentsivõime. Kestliku majanduskasvu alaseid jõupingutusi suunab hiljuti käivitatud konkurentsivõime kompass. ELi idu- ja kasvufirmade strateegia annab ettevõtjatele parema juurdepääsu kapitalile. CO2-heite vähendamise ja konkurentsivõime koostöökava keskmes on puhta tööstuse kokkulepe, mis sillutab teed kavandatud 90%-lisele heite vähendamise eesmärgile 2040. aastaks.
• Kaitse ja julgeolek. Geopoliitiliste pingete tõttu suurendab EL jõupingutusi julgeoleku ja rahu tagamiseks ning avaldab kavad Euroopa kaitsevaldkonna ülesehitamiseks. NATO koostöösse kollektiivselt ja strateegiliselt investeerides püüab EL tugevdada oma kaitsetööstust ja vähendada sõltuvust. Liidu valmisolekustrateegiaga tõhustatakse kriiside prognoosimist ja vastupanuvõimet, mida toetavad sellised algatused nagu ELi varude loomise strateegia ja esmatähtsate ravimite määrus.
• Inimeste toetamine ja Euroopa sotsiaalse mudeli tugevdamine. Selleks et tugevdada Euroopa sotsiaalset mudelit ning seista sotsiaalse õigluse eest, juhib komisjon sotsiaalpoliitika ajakohastamist Euroopa sotsiaalõiguste samba uue tegevuskava kaudu. Selleks et kohaneda tehnoloogiliste, demograafiliste ja valdkondlike muutustega, tutvustab komisjon oskuste liidu algatust, et tagada kõigile töötajatele vajalik haridus ja koolitus.
• Elukvaliteedi säilitamine. Komisjon esitab põllumajanduse ja toidu tegevuskava, et tagada põllumajandustootjatele stabiilne raamistik. Ookeanipaktiga luuakse ookeanipoliitika ühtne raamistik, mille eesmärk on kaitsta ookeanide seisundit ja hoogustada ELi sinist majandust. Lisaks võetakse vastu Euroopa veealase vastupanuvõime strateegia, et veevarusid tõhusalt majandada ning käsitleda kliimamuutuste mõju, nagu üleujutused ja põuad. Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamispaketiga vähendatakse põllumajandustootjate ja riiklike rakendusasutuste halduskoormust.
• Demokraatia ja väärtuste kaitsmine. Selle valdkonna algatused aitavad võidelda selliste ohtudega nagu kasvav äärmuslus ja desinformatsioon. Samuti kavatseb komisjon tõhustada strateegiaid, et võidelda diskrimineerimise vastu soo, puude, seksuaalse sättumuse või rassi alusel. Nende meetmete hulgas on uuendatud LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia ja uus rassismivastane strateegia.
• Globaalne Euroopa: ELi mõjuvõimu suurendamine ja partnerlused. Ukraina vabadus on endiselt prioriteet, kuid EL on pühendunud ka õiglasele ja püsivale rahule Lähis-Idas, lähtudes kahe riigi kooseksisteerimise eesmärgist. Vahemere pakt ja Musta mere strateegia keskenduvad piirkondlikule koostööle, majanduslikele investeeringutele ja julgeolekule ning ELi ja India uus strateegiline tegevuskava pakub terviklikku lähenemisviisi ühist strateegilist huvi pakkuvate valdkondade kindlakstegemiseks.
• ELi ettevalmistamine tulevikuks. Komisjon esitab uue mitmeaastase eelarve, milles keskendutakse ELi rahalistele vahenditele juurdepääsu lihtsustamisele ja finantsmõju suurendamisele, et toetada rii
