Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu tõstis taas intressimäärasid 50 baaspunkti, viies pankade hoiustelt makstava intressimäära 1,5 protsendilt kahele protsendile.
Seekordne keskpanga intressimäära tõus on väiksem kui varasemad 0,75-protsendipunktilised intressitõusud, ent viimase poole aasta jooksul on keskpank intressimäära tõstnud kokku 2,5 protsendipunkti võrra.
ECB nõukogu hindab, et intressimäärad peavad märgatavalt tõusma, et inflatsioon langeks keskmises perspektiivis panga soovitud kahe protsendi tasemele.
Kõrgemad intressimäärad piiravad nõudlust ja vähendavad inflatsiooni kui ka inflatsiooniootuseid, teatas Euroopa Keskpank.
Ka tuleviku vaates ütleb keskpank, et inflatsiooni väljavaatest tingituna eeldatavasti tõstab nõukogu intressimäärasid ka tulevikus.
Nõukogu otsustas tõsta kolme ECB baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. 21. detsembrist on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,5 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäär 2,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana kaks protsenti. Baasintressimääradega on seotud pankade pakutavate laenude intressid, mistõttu baasintressimäärade tõustes kasvavad ka laenude intressimäärad.
ECB nõukogu tõstab baasintressimäärasid eelduste kohaselt märkimisväärselt veelgi, sest inflatsioon on endiselt liiga kiire ja ületab keskpanga seatud eesmärki tõenäoliselt liialt pika aja jooksul.
Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli novembris euroala inflatsioon 10 protsenti, 0,6 protsendipunkti vähem kui oktoobris. Langus tulenes peamiselt energiahindade aeglasemast inflatsioonist. Toiduainehindade inflatsioon ja hinnasurve kogu majanduses on tugevnenud ja jäävad mõneks ajaks püsima.
Tavatult suure ebakindluse keskkonnas on eurosüsteemi eksperdid oma inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine inflatsioon ulatuma 2022. aastal 8,4 protsendini ning aeglustuma siis 2023. aastal 6,3 protsendile, kusjuures aasta jooksul peaks inflatsioonimäär märkimisväärselt alanema.
2024. ja 2025. aastal peaks keskmine inflatsioon olema vastavalt 3,4 protsenti ja 2,3 protsenti. Inflatsioon, välja arvatud energia ja toiduained, peaks olema 2022. aastal keskmiselt 3,9 protsenti ja hoogustuma 2023. aastal 4,2 protsendini ning aeglustuma siis 2024. aastal 2,8 protsendini ja 2025. aastal 2,4 protsendini.
Neljanda kvartali ja järgmise aasta esimese kvartali jooksul võib euroala majandus energiakriisi, suure ebakindluse, üleilmse majandusaktiivsuse raugemise ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu aeglustuda, leiab keskpank. Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt peaks majanduslangus olema suhteliselt lühiajaline ja leebe. 2023. aastal peaks kasv siiski olema tagasihoidlik ning seonduvaid prognoose on varasematega võrreldes märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Edaspidi peaks kasv praeguste ebasoodsate tegurite taandudes hoogustuma.
Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,4 protsenti, 2023. aastal 0,5 protsenti, 2024. aastal 1,9 protsenti ja 2025. aastal 1,8 protsenti.
ECB nõukogu jätkab varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist kuni 2023. aasta veebruari lõpuni. Seejärel hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul.
Samuti kavatseb ECB nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.
ECB nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.
Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab ECB nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.
ECB nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine kahe protsendi tasemele. Loodud on rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab ECB nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.
Err.ee
