Ohutusjuurdluse Keskus avaldas täna parvlaev Estonia esialgse hindamise vahearuande, kus tehakse kaks suuremat järeldust: laev polnud merekõlblik ning puuduvad viited kokkupõrkele või plahvatusele vööri piirkonnas.
2021. aasta suvel toimunud parvlaeva Estonia esialgse hindamise eeluuringute mahukaima osa moodustasid õnnetuspaiga geoloogiline ja geofüüsikaline hindamine, allveeroboti uuringud ning laevavraki uuring 3D skanneriga. Parvlaeva Estonia esialgse hindamise aruanded, allvee robotuuringute videod ning uuringutega seonduvad materjalid avaldatakse uuel veebilehel www.estonia1994.ee.
„Esialgse hindamise eesmärgiks oli uurida vigastusi laeva paremas pardas, mida näidati esmakordselt 2020. aastal avaldatud Discovery Networki filmis, ning teha kindlaks, kas uus informatsioon annab alust muuta 1997. aastal Õnnetuse uurimise Eesti, Soome ja Rootsi ühiskomisjoni (ingl.k. The Joint Accident Investigation Commission of Estonia, Finland and Sweden, lühend. JAIC) raportis tehtud järeldusi,“ lausus Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas. „Kuna eeluuringute käigus tuvastasime erinevaid vigastusi ja deformatsioone kogu laevakere ulatuses, on vajalik kogu vraki põhjalik uurimine. Täna kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei ole põhjust, kuid väga kõrge avaliku huvi tõttu on vaja kontrollida kõiki ilmnenud uusi asjaolusid, mida me uuel aastal ka teeme.”
“Parvlaev Estonia on suure tõenäosusega enim uuritud laevavrakk maailmas,” ütles Rootsi Õnnetusjuhtumite Ameti peadirektori asetäitja Jonas Bäckstrand. “Nii põhjalikke uuringuid, kui on läbi viidud Estonia juures, ei ole korraldatud isegi Titanicul. Meil on olnud võimalik kasutada vraki ja ümbritseva merepõhja uuringuteks maailma tipptehnoloogiat. Need sisulised ja tehnilised teadmised ja kogemused, mille ohutusjuurdluse asutused ning teadlased on saanud mereliste uuringute valdkonnas tänu parvlaeva Estonia eeluuringutele, annavad väärtusliku baasi tuleviku jaoks.“
Uuringute järgmiste sammudena on kavas ferromagneetiline uuring, laserskaneerimine ja fotogrammeetriline uuring ning jätkata merepõhja hoovuste ja nähtavuse jälgimist. Peale seda, kui oleme kätte saanud viimased puuduvad joonised, alustame jooniste skaneerimise, digitaalse kaksiku loomise ja erinevate simualtsioonidega. Samuti on kavas läbi viia intervjuud laevaõnnetusest pääsenutega.
Parvlaeva Estonia õnnetuspaiga geoloogiline ja geofüüsikaline eelhindamine viidi läbi Stockholmi ülikooli meregeoloogia ja geofüüsika professor Martin Jakobssoni juhtimisel.
Tuukritööde OÜ viis parvlaeva Estonia vraki juures ajavahemikus 14.-15.07.2021 läbi allvee robotuuringud (ingl. k. remotely operated vechicle, lühend. ROV) kontrollimaks sonaripiltide kujutisi ning objekte. Kokku toimus seitse sukeldumist. Allveeroboti uuringute videod on kõigile huvilistele veebilehel kättesaadavad.
Parvlaeva Estonia esialgse hindamise käigus toimus 11.-16. juulil laevavraki uuring 3D skanneriga Kongsberg-Mesotech MS1000, mis teostati koostöös USAst pärit 3D skanneri eksperdi Brian Abbotiga. Uuringu kokkuvõttes toob Brian Abbot välja: „Üldjoontes näib, et tingituna parvlaeva Estonia kokkupõrkest merepõhjaga, sellel nihkumisest ja viimase 27 aasta jooksul aset leidnud loomulikust kulumisest on laeva konstruktsioon aeglaselt lagunemas. Ehkki praeguse seisuga pole võimalik kindlalt öelda, millal laeval täheldatavad kahjustused tekkisid, on sellest esialgsest hindamisest saadud andmeid võimalik kasutada täiendavates uuringutes võrdluspunktina ja edasi liikumiseks.“
