„Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv üldiselt stabiilne, vähenedes 2,2% võrra. Haigestumus on kasvutrendis vanuserühmas 55-59 ja üle 70 aastaste hulgas, laste ja noorte täiskasvanute seas pole haigestumus oluliselt muutunud,“ selgitas Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas, kelle sõnul lisandus eelmisel nädalal 3484 haigusjuhtu, millest 1196 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2288 kliiniliselt diagnoositud.
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 238 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 201 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 40. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 41% punasel tasemel.R ehk nakatumiskordaja on üle-eestiliselt 0,98. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 238 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil seitse. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 201 patsienti, kellest 74 hospitaliseeriti sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv märgatavalt ei muutunud. Nädala jooksul suri 21 inimest vanuses 63-98, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
Nädala jooksul manustati 5747 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 169. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 481 920 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7%.
40. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 41% punasel tasemel. Kõrgeim viiruseosakeste tase määrati Haapsalus, Narvas ning Jõhvi-Ahtmes. Suuri muutusi pole nädala jooksul toimunud.
