Enamik koroonaviiruse vastu vaktsineeritud Eesti inimesi on saanud Pfizeri vaktsiini, mistõttu on arvuliselt nende seas ka kõige rohkem nakatunuid. Samas on suurim nakatumise osakaal vaktsiinide võrdluses hoopis AstraZeneca vaktsiiniga kaitsepoogitutel.
Terviseameti andmetel on Eestis esmaspäeva pärastlõuna seisuga kokku vaktsineeritud 741 548 inimest, kellest 659 461 on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Koroonaviirusega on sel aastal nakatunud 80 276 inimest. Viiel protsendil neist on olnud vaktsineerimiskuur pooleli ja viiel protsendil lõpetatud. Enamik inimesi (90 protsenti), kes on viirusega nakatunud, on olnud vaktsineerimata.
Suurim nakatunute osakaal on AstraZenecaga kaitsepoogitute seas
Täielikult vaktsineeritud inimestest on viirusega sel aastal nakatunud 3980 inimest ehk 0,6 protsenti.
Enim on välja jagatud Pfizer/BioNTechi vaktsiini, sellega on täielikult kaitsepoogitud 435 713 inimest. Neist 2252 ehk 0,52 protsenti on nakatunud.
AstraZeneca vaktsiini on saanud 116 940 inimest, viirusega on neist nakatunud aga 1182 inimest ehk 1,01 protsenti.
Noorte seas populaarseks osutunud Jansseni koroonavaktsiiniga on kaitsepoogitud 46 347 inimest, kellest on nakatunud 418 inimest ehk 0,9 protsenti.
Moderna vaktsiiniga täielikult vaktsineeritud inimesed on aga kõige vähem nakatunud: 60 461-st on viirus tuvastatud 128-l inimesel ehk 0,21 protsendil.
Ravimiamet: üht vaktsiini teistest paremaks pidada pole otstarbekas
Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi ütles ERR-ile, et vaktsiini efektiivsuse kohta ei saa üldistusi teha vaid Eestis kogutud andmete põhjal.
“Vaktsiini efektiivsust hinnatakse üldjuhul kliinilistes uuringutes. Hilisem päriselu andmete analüüsimine on märksa keerukam ja numbrilise väärtuse andmine efektiivsusele ei ole nii lihtne,” sõnas ta.
Suvi tõi välja, et teiste riikide uuringutest nähtub, et endiselt peetakse kõiki vaktsiine ka delta tüve osas tõhusaks, ennekõike raske nakatumise ja surma vältimisel.
“Andmeid lisandub pidevalt ja peame meeles pidama, et iga uue tüve puhul peame rääkima taas iga vaktsiini efektiivsusest uuesti. Seega ühe vaktsiini paremaks pidamine teistest ei ole praeguses muutuvas maailmas otstarbekas,” selgitas Suvi.
Allikas. Err.ee