Teisipäeval, 7. oktoobril, tabab Eesti elektriturgu erakordselt järsk hinnatõus. Nord Pooli elektribörsi andmetel tõuseb hind nii hommikul kui ka õhtul koguni 800 euroni megavatt-tunni eest, samas kui Lätis ja Leedus ületab hind tipphetkedel isegi 1100 euro piiri.
Päeva keskmine elektrihind Eestis ulatub 181 euroni megavatt-tunnist – pea kaks korda kõrgem kui esmaspäeval. Viimati nähti nii kõrget keskmist hinda 22. augustil.
Hinnakõikumised on teisipäeval äärmuslikud. Näiteks kella 8.15–8.30 vahel tõuseb hind 890 euroni, õhtul kella 19.15–19.30 vahel 799 euroni. Samas langeb hind pärastlõunal mitmeks tunniks alla 100 euro ning peale keskööd vaid 20 euroni. Lõunanaabrite turg on veelgi rahutum – Lätis ja Leedus jõuab hind tipul 1173 euroni. Ka Soomes varieerub elektrihind päeva jooksul 1 ja 226 euro vahel megavatt-tunni kohta.
Eestis mindi veerandtunnisele arvestusele üle eelmisel nädalal, mis muudab hinnakõikumised nähtavamaks. Eesti Energia teatel olid ebatavaliselt suured päevased hinnamuutused juba septembris tavapärased.
„Mitmel päeval ulatusid hinnaerinevused 80–150 euroni megavatt-tunni kohta,“ teatas energiakontsern. „See pakkus suurepäraseid võimalusi akude kasutamiseks – laadida odaval ajal ja kasutada kallil.“ Näiteks 1-megavatise võimsuse ja 2-megavatt-tunnise mahutavusega aku oleks septembris teeninud päev-ette turul kuni 14 000 eurot.
Eesti Energia sõnul oli septembris elektri keskmine hind 8,1 senti kilovatt-tunni kohta (81 €/MWh), mis on viis protsenti kõrgem kui augustis. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga jäi hind peaaegu samale tasemele (8,4 s/kWh).
Energiafirma hinnangul on hinnatõusu taga mitme teguri koosmõju. Päikeseenergia toodang langes pilvisema ilma ja lühema valge aja tõttu umbes 35 protsenti. Soome ja Eesti vaheline Estlink 1 ühendus oli osa kuust rikkis, vähendades impordivõimekust 1000 megavatilt 650-ni. Samuti kahanes Läti hüdroenergia toodang pärast tugevat suve ligi poole võrra.
„Need tegurid sundisid Balti elektrisüsteemi tipukoormuse ajal tuginema rohkem kohalikule põlevkivienergiale ja fossiilkütustele, mis tõstsidki hinda,“ selgitas Eesti Energia.
Oktoobri hind sõltub nüüd eeskätt ilmast. Soojemad ja tuulisemad ilmad hoiavad hinnad madalamad, tuulevaiksed ja külmad päevad aga toovad kaasa kallima elektri. Hinda võivad ajutiselt tõsta ka Estlink 2 ja Leedu–Rootsi ühenduste hooldustööd.
Elektrihind kujuneb turul viimase pakkuja järgi. Kui hind jääb 6–7 sendi tasemele kilovatt-tunni eest, tuleb energia enamasti päikese-, tuule- või Põhjamaade impordist. Kui hind tõuseb 100 euroni megavatt-tunnist, määravad turu gaasijaamad, ning kui hind ületab 150 eurot, on hinnakujundajateks tavaliselt Eesti põlevkivijaamad.
See nädal algab energiaturgudel erakordselt pingeliselt – turg otsib tasakaalu muutliku ilma, vähenenud tootmise ja piiratud ühenduste vahel, mis jätab tarbijatele paratamatult märgatava jälje ka elektriarvetel.
