| Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid esialgsele kokkuleppele, kuidas vähendada hoonete heitkoguseid ja energiatarbimist ELis. Hoonete energiatõhususe direktiiviga toetatakse edaspidi rohkemate hoonete renoveerimist ja süsinikuheite vähendamist kogu ELis. See parandab ka hooneid kasutavate inimeste elukvaliteeti ning suurendab Euroopa energiasõltumatust. Energeetikavolinik Kadri Simson: „Hoonete energiatõhususe suurendamine on kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik ja toob konkreetset kasu meie inimestele. Renoveerimine on investeering paremasse tulevikku. See aitab parandada elukvaliteeti, võimaldab inimestel investeerida oma säästud mujale ja toetab majandust. Usun, et kokkulepe võimaldab hoogustada renoveerimislainet kogu ELis, arvestades samal ajal ELi hoonete mitmekesisust.“ Läbivaadatud direktiiv aitab vähendada nii energiaarveid kui ka heitkoguseid. Selles sätestatakse standardid ja meetmed, mis aitavad liikmesriikidel suurendada hoonete energiatõhusust. Erilist tähelepanu pööratakse halvimate tõhususnäitajatega hoonetele. Iga liikmesriik peab vähendama elamute keskmist primaarenergiakasutust 16% võrra aastaks 2030 ja 20–22% võrra aastaks 2035, võttes arvesse riiklikke olusid. Liikmesriigid otsustavad ise, millistele hoonetele peatähelepanu pöörata ja milliseid meetmeid võtta. Vähemalt 55% keskmise primaarenergiakasutuse vähenemisest tuleb saavutada halvimate tõhususnäitajatega hoonete renoveerimise teel. Mitteeluhoonete puhul kehtestatakse järkjärgulised energiatõhususe miinimumstandardid, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks renoveerida 16% halvimate tõhususnäitajatega hoonetest ning 2033. aastaks 33%. Erandeid saab teha nt ajaloolistele hoonetele või puhkemajadele. Hoonete energiamärgised hakkavad põhinema ühisel ELi vormil ja kriteeriumidel, et inimestele selgemat teavet anda ja lihtsustada rahastamisotsuste tegemist. Energiaostuvõimetuse ärahoidmiseks ja energiaarvete vähendamiseks peavad rahastamismeetmed stimuleerima ja toetama renoveerimist ning olema suunatud eelkõige vähekaitstud tarbijatele ja halvimate tõhususnäitajatega hoonetele, kus elab suurem osa energiaostuvõimetutest leibkondadest. Samuti peavad liikmesriigid tagama üürnike kaitse, et vähendada haavatavate leibkondade väljatõstmise ohtu, mille toob kaasa üüri ebaproportsionaalne suurenemine renoveerimise järel. Renoveerimislaine käivitamiseks peavad liikmesriigid koostama renoveerimiskavad ning võtma kasutusele renoveerimispasside süsteemi, mis aitab suunata hoonete omanikke hoonete järkjärgulisel renoveerimisel. Hoonete omanike, VKEde ja kõigi teiste renoveerimisprotsessis osalejate jaoks luuakse ühtne kontaktpunkt, kus saab sõltumatut abi ja juhiseid. Lisaks aitab kokkulepe ELil järk-järgult lõpetada fossiilkütustel töötavate katelde kasutamise. Toetused selliste katelde paigaldamiseks lõppevad alates 1. jaanuarist 2025 ning täielikult tuleb nende kasutamine lõpetada aastaks 2040. Kestliku liikuvuse edendamiseks sätestatakse uute ja renoveeritud hoonete jaoks eelpaigaldatud kaablite, elektriautode laadimispunktide ja jalgrataste parkimiskohtade nõuded. Alates 1. jaanuarist 2028 peavad kõik uued avaliku sektori hooned ja alates 1. jaanuarist 2030 kõik muud hooned olema fossiilse heite vabad, samas jääb võimalus teha erandeid. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et uued hooned on päikeseenergiavalmidusega, mis tähendab, et nende katusele peab saama paigaldada fotogalvaanilisi või soojusseadmeid. Hoonete arvele langeb praegu ligikaudu 40 % ELi energiatarbimisest, üle poole ELi gaasitarbimisest (peamiselt kütte, jahutuse ja sooja vee kaudu) ning 36 % energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Umbes 35 % ELi hoonetest on üle 50 aasta vanad ja peaaegu 75% hoonetest ei ole energiatõhusad. Igal aastal renoveeritakse aga vaid umbes 1% hoonetest. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad nüüd kokkuleppe ametlikult heaks kiitma. |
energiatõhusus, euroopa liit,
