Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas, et Euroopa Liidu uus vanuse tuvastamise rakendus on tehniliselt valmis ning jõuab peagi kasutajateni. Uue lahenduse eesmärk on piirata laste kokkupuudet täiskasvanutele mõeldud sisuga internetis, mis komisjoni hinnangul on muutunud liiga sagedaseks probleemiks.
Praegu kasutatavad lihtsad vanusekinnitused, mis põhinevad kasutaja enda kinnitustel või ühe klõpsuga toimival süsteemil, ei ole piisavad. Kuna veebiplatvormid on seni väitnud, et paremaid lahendusi pole, otsustas Euroopa Komisjon ise välja töötada uue süsteemi.
Von der Leyeni sõnul võimaldab rakendus kasutajatel tõendada oma vanust sarnaselt olukorrale, kus poes küsitakse alkoholi ostmisel isikut tõendavat dokumenti. Tehniliselt toimib süsteem nii, et kasutaja vanus kinnitatakse turvaliselt ning veebiplatvormile edastatakse vaid info selle kohta, kas inimene on piisavalt vana – mitte muid isikuandmeid.
Rakendus kasutab lahendust, mis meenutab Eestis tuntud digiallkirja või Smart-ID süsteemi. Veebileht kuvab QR-koodi, mille kasutaja skaneerib ning rakendus annab vastuse vanuse sobivuse kohta. Euroopa Komisjon kinnitab, et süsteem ei kogu ega salvesta liigseid andmeid ning kasutaja privaatsus on kaitstud.
Siiski on eksperdid ettevaatlikud. Tallinna Tehnikaülikooli küberturbe programmijuht Adrian Venables tõdes, et tehniliselt on selline lahendus täiesti võimalik, kuid suurim küsimus on usaldus. Inimesed peavad olema kindlad, et süsteemis ei ole turvaauke ning seda ei kuritarvitata ei Euroopa Liidu ega liikmesriikide poolt.
Lisaks viitab Venables sellele, et tehniliselt nutikamad noored võivad süsteemist kergesti mööda hiilida, näiteks VPN-teenuste abil. Tema hinnangul võib info selliste nippide kohta kiiresti levida noorte seas, vähendades lahenduse tegelikku efektiivsust.
Samas rõhutab ta, et eesmärk – laste kaitsmine kahjuliku sisu eest – on kahtlemata oluline. Küsimus on aga selles, kas võimalikud privaatsusriskid ja süsteemi piirangud on õigustatud, kui kasvõi osa lastest suudetakse ohtliku sisu eest kaitsta.
Eksperdid hoiatavad ka, et tehnoloogilised lahendused ei saa asendada lapsevanemate rolli. Laste turvalisus internetis ei tohiks jääda ainult tehniliste süsteemide ega Euroopa Liidu kanda, vaid vajab ka teadlikku kasvatust ja juhendamist.
Kokkuvõttes on Euroopa Liidu uus vanusekontrolli äpp samm digikeskkonna turvalisemaks muutmise suunas, kuid selle tegelik mõju sõltub nii tehnilisest toimimisest, kasutajate usaldusest kui ka sellest, kui hästi suudetakse vältida süsteemist möödahiilimis
