Ministeeriumiteni on jõudnud ideed mootorsõidukimaksu seaduseelnõu muutmiseks. Näiteks soovitatakse riigile kuuluvad mootorsõidukid jätta maksustamata ja kritiseeritakse elektriautode leebemat maksustamist.
Päästeamet saatis oma muudatusettepanekud siseministeeriumile ja soovitas riigiasutuste kasutuses olevad mootorsõidukid jätta maksustamata.
“Riigiasutuste kasutuses olevate mootorsõidukite maksustamisel liigub maksuraha riigieelarve siseselt ühelt realt teisele, kust see uuesti riigiasutuste vahel ringi jagatakse (selleks, et tasuda aastamaksu). Sellisel ringijagamisel ei ole sisulist eesmärki ning see on administratiivselt riigile koormav,” kirjutas päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelt kirjas siseministeeriumile.
Loe ka: TÄIENDATUD: Valitsus on pettunud, kuna automaksu ei toeta 79 protsenti Eesti elanikest
Liikluskindlustuse fond soovitab lähtuda esimesest mudelist
Fondi peamiseks ettepanekuks rahandusministrile saadetud kirjas oli kahest esitatud maksumudelist valida esimene ehk mudel A. Maksu arvutamine käiks seega lähtuvalt sõiduki keskkonnamõjust selle tootmisel, tarbimisel ja utiliseerimisel.
Samas peaks registreerimismaks fondi hinnangul lähtuma teise ehk B-mudeli põhimõtetest, mis keskendub sõidukite CO2 heitele. See aga hoiaks ära vanemate ja saastavamate sõidukite importimist Eestisse.
“Mudel B-ga seoses osundame, et kuigi elektriautode käitamisel on heitgaaside kogus väiksem, on suurima elektriautode määraga Norra kogemusest tulenevalt nende sõidukite liiklusõnnetuste kahjusagedus võrreldes tavasõidukitega 30 protsenti kõrgem,” kirjutas fondi juht Mart Jesse.
Ta lisas, et seetõttu on ka nende keskkonnamõju kõrgem.
Jesse tõi välja, et on olemas ka Eesti statistika, kuid väikese valimi tõttu tuleks lähtuda pigem Norra kogemusest.
“Kahjujuhtumisse sattumisel on täiselektrilise sõiduki remondi maksumus aga 20-30 protsenti keskmisest suurem, mistõttu nende sõidukite kindlustusmaksed on kõrgemad,” sõnas fondi juht.
Päästeamet soovitab lisada täpsustusi
Anvelti sõnul tuleks täpsustada ka seda, kas aastamaks saab olema isiku- või autopõhine. Kuna päästeamet vahetab aastas umbes 40 sõidukit, siis tekiks päästeametile kui sõiduki uuele omanikule topeltmaksustamine, selgitas Anvelt.
Samas jäi ametile arusaamatuks, kuidas käiks täpsemalt maksu efektiivsuse hindamine. Anvelt kirjutas, et kui hinnatakse vaid liiklusregistris olevate sõidukite arvu, vanust ja CO2 jalajälge ja kui registrist lähevad kustutamisele nt fantoomautod, siis muutuks ka maksu arvutamise aluseks olev baas.
“Kas siis rakendub punkt, mille alusel hakatakse maksu koormust ümber hindama? Või jääb alles ka variant, et maks on täitnud oma eesmärgi ja sellest loobutakse?” küsis Anvelt.
Muret teevadki fantoomautod ja ka muuseumieksponaadid
Jesse kirjutas, et EL-i seadused näevad ette, et sõiduki omanik peaks pärast selle kasuliku eluea lõppu sõiduki romulasse viima, kuid Eestis automaksu puudumisel seda ei tehta. See on kaasa toonud aga ebatäpsed andmed liiklusregistris.
“Sõiduki registrijärgsed omanikud ei ole oma staatusest tihtipeale isegi teadlikud, kui sõiduk on võõrandatud ja omandaja ei võta end uue omanikuna arvele (nt sõiduk omandatakse eesmärgiga lammutada see varuosadeks). Seetõttu on põhjust uskuda, et suurt osa 300 000 peatatud registrikandega sõidukist ei ole enam füüsiliselt olemas ja ainuke eksisteeriv asi ongi kirje liiklusregistris,” ütles Jesse.
Seega tegi fond ettepaneku, et riik kustutaks peatatud registrikandega sõidukid liiklusregistrist automaatselt. Küll aga tuleks jätta vähestele reaalselt olemasolevatele sõidukite omanikele viisi registreerituse taastamiseks.
Päästamet tõi oma kirjas lisaks välja ka museaalid ja eksponaadid, mille maksustamine tuleks üle vaadata. Seda seetõttu, et need on kantud küll liiklusregistrisse, kuid liikluses need reaalselt ei osale.
Fond teeb ettepaneku ka automaatkontrolliks
“On põhjust eeldada, et automaksu kehtestamine toob kaasa liikluskindlustuseta sõidukite osakaalu suurenemise. Kuna automaksu kehtestamisega kasvab ka motivatsioon sõidukite registrist ajutiseks kustutamiseks või välisriigi numbrimärgiga sõidukite kasutamiseks Eestis, oleks asjakohane kaaluda automaatkontrolli juurutamist Eestis,” kirjutas liikluskindlustuse fondi juht.
Ta ütles, et meede aitaks tagada efektiivse maksukogumise ja registreerituse, liikluskindlustuse ja tehnoülevaatuse olemasolu kontrolli Eestis.
Err.ee
