Tööintervjuud peaministrikandidaatidega on väga tervitatav nähtus Eesti valimisdebattide maastikul, pannes fookusesse erakonna esimehed, mitte nende parteid. See on hea viis näha, millised suhtlejad esipoliitikud on, sest iga tööintervjuu põhiline eesmärk on ju lisaks kandideerimiskriteeriumite täitmisele mõista ka inimest ennast, kuidas ta mõtleb ja kuidas ta suhtleb.
Nii oskab valija ka hinnata, milliseks võiks kujuneda selle esipoliitiku valitsusaeg – kas ta on pigem sõbralik ja kompromisse otsiv, kas ta on pigem kiire ja konkreetne otsustaja jne. Nagu iga tööintervjuuga, sõltub intervjuude sisukus intervjueerijatest ning tegelik sobivus selgub alles tööpostil. Võib ju vabalt juhtuda, et just sinu jaoks olulised küsimused ei tulnudki intervjuu ajal jutuks, kuid esmase tunnetuse intervjuud ikkagi annavad.
Kui aga tegemist oleks päris tööintervjuudega, siis suhteliselt kindlalt võib öelda, et kutsest järgmisesse vooru jäi ilma Jüri Ratas, sest ta oli kõikidest intervjueeritavatest kõige tüdinuma olekuga ja küsimustele vastates ajakirjanikega kõige vastandlikum. Küsimusele, miks soovite peaministriks saada, kõlas üks võrdlemisi emotsioonitu vastus, et olen seda tööd varem teinud. Kahtlemata kõikide värbajate lemmik vastus!
loe edasin siit
