Riigikogu võttis esmaspäeval muutmata kujul taas vastu välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse, mille president 21. aprillil välja kuulutamata jättis. EKRE saadiku Urmas Reitelmann sõnul on see massimigratsiooni seadustav seadus otsene põhiseadusliku riigikorra reetmine.
“Alustaks ehk sellest, et 11. aprillil ei võtnud parlament seda seadust vastu, sisuliselt lihtsalt koalitsioon surus selle seaduse läbi ja opositsioonil puudusid igasugused hoovad selle seaduse juures midagigi kaasa rääkida.
Ja meenutame veel selle seaduse algset olemust. Eelmine valitsus valmistas selle seaduse ette. See seadus oli mõeldud selleks, et piirata kolmandatest riikidest rändesurvet, et teha selgust, kes on meil üliõpilased, ja kui nad ei õpi, siis nad välja saata. Piirata üliõpilaste sildi all riiki saabunud kodanike, hõimlaste, kaaskondlaste, kelle iganes Eestisse võimaldamist.
Uus valitsus võttis selle riiulisse pandud seaduse välja, muutis selle mõtet 180 kraadi ja küpsetati meile selline tore massiimmigratsiooni igatepidi soodustav uus seadus, mille muutmisel meil enam mingit sõnaõigust ei olnud.
Nüüd on siin puldis ja paraku ka Eesti ülimalt ebaprofessionaalses ajakirjanduses jäänud kõlama mõtted, et tegemist oleks kuidagigi Ukraina sõjapõgenikega. Ukraina sõjapõgenikud ei puutu sellesse seadusesse isegi kaude mitte. Mitte mingit seost ei ole. Neid ei pea aitama, sest me juba aitame neid. Neil on rahvusvaheline kaitse. Ja see, et Reformierakond valetab ja hämab selle ümber, just nagu teeksime mingisuguse tohutu heateo, ja kisub välja pisaraid, on tülgastavalt küüniline käitumine.
Aga mis selle seadusega otseselt seondub, on Reformierakonna ülimalt halb majanduspoliitika. Reformierakond on viinud Eesti kõige närusema riigi nimekirja etteotsa Euroopa Liidus. Statistika, ei ole midagi teha, ei saa kuidagi tagasi lükata – 19%-line inflatsioon. Palju õnne, rahapesijad!
Mis on selle seaduse mõjud, kui te selle uuesti läbi rullite? Odav orjatööjõud võtab ära igasuguse innovatsiooni. Ma saan aru, et Eesti ettevõtjatel on ülimalt kasulik võtta tööle inimesi, kellele nad ei pea maksma ligilähedaseltki seda palka, mida Eesti töövõtja küsib. Puudub vajadus investeerida tehnoloogiatesse, puudub vajadus maksta korralikku palka. Aga kui palgad langevad, mis siis esimese asjana langeb? Langevad pensionid, sõbrad.
Siit on kõlanud mõte, et meil on vaja uut tööjõudu. Kas te kujutate ette, et need Ukraina või, ma ei tea, Angola orjad, kes siia tuuakse, et nemad ei vanane, et nad töötavad siis nagu mehe eest ja kui nad jõuavad pensioniikka, et siis nad lähevad oma kodustaniitsasse tagasi? Ei lähe. Nad jäävad siia täpselt sama samadel alustel nagu Eesti töövõtjaid. Nad muutuvad suuremaks koormaks ja see koorem suureneb meie sotsiaalvaldkonnale rohkem kui siis, kui me neid siia praegu ei kutsuks. Eestlaste tööhõive langeb.
Seoses põgenikega, kogu sümpaatia ja kaastunde juures nende põgenike vastu, eelmisel kolmapäeval, kui siin oli järjekordne protest, ma rääkisin ühe ühe prouaga, vene rahvusest inimesega, kes tuli siia Jõhvist või Kohtla-Järvelt, ma täpselt ei mäleta. Kohtla-Järve vene keelt kõnelevad inimesed on hämmingus. Nad kaotavad juba täna töökohti. Sest võetakse asemele näiteks poodidesse inimesi, kes on nõus töötama poole väiksema palga eest. Ma küsisin, mis te teete. Ta ütles: “Me ei tea. Me ootame valitsuselt mingit mingit seisukohta, mingit selgitust.” Aga neil on juba tekkinud väike meeleheide.
Ja kõige õudsem on see, et selle seaduse läbi me muudame oma rahvastiku tasakaalu. Meil on täna juba suurem slaavi riikide kodanikel sissevool, kui oli nõukogude okupatsiooni ajal. Eestlased muutuvad vähemuseks loetud aastate jooksul. Ja see on asi, mis on vastuolus meie põhiseaduse mõttega. Ja põhiseaduse mõttes selle seaduse poolt hääletades on pandud toime reetmine. On reedetud vannet, mida Riigikogu liige andis siinsamas puldis. Ja sisuliselt on tegemist riigireetmisega. Reformierakonna toiduahelat silmas pidades on see muidugi äärmiselt soodne ja kasulik.
Nii et ei maksa arvata, et rullida sellega siin rahulikult üle. Eks kohtud võtavad arutada.”
Allikas. UuedUudised.ee
