Detailsemalt esitasid EKRE liikmed riigieelarvele umbes 700 ettepanekut. Lisaks tõid nad välja ligikaudu 2000 parandusettepanekut neile seadustele, mis on eelarve vastuvõtmiseks hädavajalikud.
“Valimistel ei antud praegusele valitsusele volitusi maksude ja muude koormiste suurendamiseks ega uute kehtestamiseks. Kaja Kallase ja Mart Võrklaeva juhitavat poliitikat ei toeta isegi nende enda valijad. Eesti majandus on seitsmendat kvartalit järjest languses. Selles olukorras on maksude tõstmine eelarveaua suurendamiseks kõige ebasobivam. Optimaalne oleks maksude langetamine, et toetada majanduskasvu ja suurendada maksutulusid. Fookus peaks olema inimeste toetamisel,” selgitas Helme.
Helme kritiseeris valitsuse otsust eraldada suured summad nn. rohepöörde elluviimiseks. Ta väitis, et see tugevdab teatud ärimeeste positsioone, kes on valitsusega heas suhtes, ning kahjustab tavakodanikke.
Helme lisas, et EKRE on ainus opositsioonierakond, mis aktiivselt opositsioneerib eelarve vastuvõtmisele. “Isamaa ja Keskerakond on muutunud järeleandlikumaks ja näivad soovivat paremat suhtlust Kaja Kallasega,” märkis ta.
Jüri Ratas, Keskerakonna fraktsiooni liige, teatas ERR-i saates, et Keskerakond tegi eelarvele 30 ettepanekut.
EKRE jätkab riigikogus aktiivset opositsiooni kõigi seaduseelnõude suhtes. Martin Helme, EKRE esimees, teatas, et nende eesmärk on valitsuse vahetamine ja erakorraliste valimiste korraldamine.
