Venemaa osas kehtestatud sanktsioonid mõjutavad ehitajaid otseselt. Uuemate, ja eriti just algusjärgus objektide, eriti kõrgehituste valmimise kohale kerkib järjest suurem küsimärk. Betooni armatuuri jm raudkonstruktsioonide hind on hüpanud kahekordseks ning puidu suurem hinnatõus seisab alles ees.
Sanktsioonide mõju annab tunda kõigis majandusharudes, mis kasutavad rohkem või vähem Vene tooret. Eestis on üks peamisi kannatajaid ehitus. Valdavalt pärinevad raudkonstruktsioonid või -karkassid Venemaalt või Valgevenest. Lisaks tuleb Venemaalt 30% meie ehitajate saematerjalist. 60% Eesti tee-ehituse bituumenist põhineb Vene naftal. Inimeste jaoks tähendab see, et kallimaks muutub nii kinnisvara, kui üleüldse pea igasugune ehitamine, sest materjalide hind üha kasvab. Jutt pole mõnedest protsentidest, vaid lähikuude jooksul vähemalt kümnetest. Juba praegu on ehitajad keerulises seisus, sest väga raske on kulutusi planeerida. Palavikuliselt otsitakse Vene materjalidele asendusi. Materjalide müüjad vaatavad vähemalt korra nädalas hinna üle – ikka tõusu suunas.
Metall tuli idast
„Aeg on olnud sanktsioonide algusest saadik veel lühike, kuid juba praegu on selge, et küsimus pole isegi niivõrd hindades, kui kättesaadavuses,“ nentis ehitusettevõtja Raivo Rand, et ka raske raha eest võib teatud materjale olla varsti raske leida. „Meie ettevõte praegu uusi ehitustellimusi vastu võtta ei julge. Enamus ehituses kasutatavast metallist on tulnud Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Eks näis, mis lahendusi siin suudetakse leida.“
Kuna kasvõi armatuurteras on tulnud idast, ei taha selle edasimüüjad Eestis omakorda ehitusfirmadelt eriti tellimusi vastu võtta. Armatuurraud on oluline: see valatakse nii majade betoondetailide sisse kui kasutatakse betoonivalus kõikvõimalike viaduktide ja sildade rajamisel. Põhimõtteliselt põhinevad kaasaegsed betoonehitised, kõrghooneteni välja, ju kõik raudkarkassil.
Kuidas idast pärit metalli asendada? Üks suuremaid terasetootjaid on Raivo Ranna sõnul Hiina. Seni pole Euroopas seal toodetud metallist ehituskonstruktsioone näha tahetud. EL on kaitsnud oma turgu. Kuna Hiina pole seotud heitgaaside piiramise lepetega, ja nad saavad piiramatult tootmiseks kivisütt kasutada, on see teinud Hiinas toodetava terase soodsaks.
Siiski ei piisa ainult hinnast, et Euroopas turule pääseda. Tuleb sõlmida lepped, läbida pikk bürokraatia ning seega pole niipea Hiinast päästjat oodata. Hiinas toodetud ehitusmetall tuleks Euroopa turu jaoks üldse kõigepealt sertifitseerida.
Metalli hind kahekordistunud
OÜ Eesti Traat ühe juhi Raigo Maandi sõnul oleks teoreetiliseks alternatiiviks Venemaa ehitusmetallile Saksamaa ja Poola tooted. Kuid nende jaoks on Eesti turg liiga väike. Eelistatakse müüa otse Skandinaaviasse. „Eks paljud suured tuleviku objektid, sealhulgas Rail Baltica satuvad küsimärgi alla,“ tõdes Maandi, kelle ettevõtte käest ostavad ehitusrauda paljud suured ehitusfirmad.
„Oleme teinud hispaanlastega juttu, sealt midagi tuleb, aga ilmselt ikka tekib tarnetega ühel hetkel auk sisse,“ tõdes Maandi. „Kui kriis kestab poolteist-kaks kuud, siis pole asi veel hull. Muidu, kui hakkab venima, siis jäävad ehitused ikka igal pool vinduma. Eks tuleb otsida uusi tarnijaid ning tarneahelaid ning seda me oleme ka teinud.“
Jääb seega üle loota Euroopa terasetööstusele. Paraku on sealse toodangu hinnad ilma Vene-Ukraina kriisitagi kõrged heitmemaksude tõttu. Juba praegu võib öelda, et kui enne maksis metallist ehituskonstruktsioonide tonn 850 eurot, siis nüüd on see tõusnud 1600 kanti.
Kui terase osas on vähemalt mingid alternatiivid – iseasi, mis hinna eest – siis teadmatus valitseb, kuidas katta 30% suurune auk saematerjalide turul. „Keeruline küsimus, millele vastust ei ole,“ tõdes Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja. „Ennekõike mõjutab see eksportivat tööstust, mis Vene puidust valmistavad tooteid.“ Jutt on liimpuidust jpm.
Eestis ka suuri ehitajaid puitmaterjaliga varustava Puumarketi tegevjuht Toomas Tauk märkis omakorda, et praegu on veel laod täis, ja defitsiiti pole. Siiski vaadatakse puidu hinnad üle igal nädalal.
„Hind tõuseb igal juhul,“ tõdes Tauk, et ehitajad viib selline olukord raskesse seisu. Väga keeruline on eelarvet tõusvate hindade taustal planeerida. Eriti kui ka veel ei tea, kui palju hind ehituse lõpuks võib tõusta. „Ettearvamatus on praegu ikka piisavalt suur,“ lisas Tauk. Mõistagi kasvab puidust materjali hind järjest ka väiketarbijale.
Mis saab Eesti teedest ja tänavatest?
Kolmas suur peavalu põhjustaja metalli ja pudu kõrval on kindlasti bituumen.
Eesti taristuehituse liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul pole olulise tee-ehitusmaterjali bituumeni allikas, Vene nafta küll sanktsioonide alla pandud. Teisalt ei saa aga Valgevenest bituumenit juba ammu tuua. Praeguse kriisiga käib kaasas mitmeid halbu juhuseid. Juba enne oli osa tootjaid, näiteks üks Leedu tehas otsustanud just eelseisval kevad-suvisel tipphooajal remonti minna. Igal juhul oli Eestis tee-ehituses kasutatavast bituumenist 60% valmistatud Vene naftast. Bituumenit on ostetud seega kas Valgevenest otse või Leedu või Poola naftatöötlemistehastest.
Jällegi, nagu terase ja puidu puhul valitseb siingi hulk küsimärke. Kuna Leedu ja Poola tehased keelduvad ilmselt edaspidi põhimõtteliselt Vene nafta töötlemisest, ehkki seni sanktsioonid seda ei puuduta, on teadmata, milline on alternatiiv sellisele bituumenile. Ja kui kalliks see kujuneb. Praeguseks on bituumeni hind tõusnud mullu suviselt 400 eurolt tonni eest 500-le, mida pole justnagu palju. Teisalt seisab kevad-suvine ehitushooaeg alles ees.
Bituumenit kasutatakse lisaks tee-ehitusele muuhulgas katusekattematerjalina. Kuna nii metalli, puidu kui bituumeni puudusega on hädas mõistagi kogu Euroopa, on ääretult raske ennustada, kui kõrgeks tõuseb nende ehitusmaterjalide hind näiteks juba mõne kuu pärast.
