Sotsiaaltöö eetika on üks ja ainus, kuid erakordsetes tingimustes saab tähtis tähtsusetuks ja vastupidi.
Eetilised raskused tekivad, kui eri asjaosalistel (klientidel ja nende lähedastel, koostööpartneritel, järelevalveorganitel, avalikkusel) on vastuolulised huvid ja vajadused ning leida tuleb parim võimalik tasakaal halva ja hea, õiguste ja kohustuste vahel. Otsus või tegu, mis tavatingimustes oleks eetiliselt väär, võib kriisi ajal osutuda õigeks ja ainuvõimalikuks.
Näiteks kui ühel kaalukausil on inimeste põhiõigused ja emotsionaalne heaolu ning teisel on rahvatervis, siis millised liikumispiirangud seada, et mõlemat kahjustada võimalikult vähe? Näiteks hooldekodude külastamise keeld: ühe pere jaoks kaalub kohtumisrõõm üles nende endi nakatumisriski, kuid see risk võib laieneda kõigile hoolealustele ja töötajatele.
Et aidata sotsiaaltöötajail käsitleda eetikaprobleeme koroonakriisi ajal, avaldas Rahvusvaheline Sotsiaaltöötajate Föderatsioon (IFSW) „Eetilised juhised sotsiaaltöötajatele tööks pandeemia tingimustes” (Practising during pandemic conditions 2020).
Juhised on välja töötatud uurimuse põhjal, millesse esimese koroonalaine ajal (2020. aasta maikuus) oli kaasatud 607 sotsiaaltöötajat üle kogu maailma (Banks jt 2020). Uurimistulemustes ilmnenud eetiliselt rasked olukorrad on koondatud kuude teemasse. Iga teema alguses kirjeldatakse probleeme, mida sotsiaaltöötajad kogesid, ning seejärel pakutakse juhiseid nende eetiliseks haldamiseks.
Hingekosutav on näha, kuivõrd tähtsaks peavad sotsiaaltöö ideoloogid iga töötaja turvalisust ja heaolu, õigust ja võimalusi hoolitseda iseenda eest. See dokument väärib tervikuna lugemist, aga praegu pakume kokkuvõtte teemadest, mille üle tasuks mõtiskleda, mida arutada kolleegide, juhi ja koostööpartneritega ning selgitada ka klientidele ja nende lähedastele.
Juhiste peatükile eelneb põgus õpetus, kuidas jõuda eetiliste otsustusteni.
1. Tee endale selgeks, milles seisneb eetiline probleem. Millised rollid, põhimõtted ja kohustused on vastuolus? Näiteks, mis on selles olukorras tähtsam, kas töökohustused või töötaja enda turvalisus.
2. Mõtle valikuvõimalustele. Kui tundub, et on ainult halbu valikuid, lase oma mõtlemine vabaks. Näiteks, mida teeksid selles olukorras tavainimesena – võib-olla sobib see ka ametialaselt.
3. Uuri „Eetikapõhimõtteid sotsiaaltöös” (2019), seadusi ja töökorralduslikke dokumente, et veenduda oma otsuse eetilisuses ja seaduslikkuses. Näiteks, kuidas lahendada huvide konflikt, kui kaalukausil on enesehoid ja kliendi vajadused.
4. Toetu kolleegide ja koostööpartnerite ning iseenda kogemustele. Hea otsuseni jõudmine on kergem, kui saad aru pidada inimestega, kes avavad uusi vaatenurki või pakuvad tuge nõrkushetkedel ja aitavad toime tulla raskete emotsioonidega. Üheskoos on võimalik luua uusi teenuseid, hankida paremat kaitsevarustust jne.
5. Hinda tulemusi. Otsuse uurimine, lähtudes eetikapõhimõtetest ja eri asjaosaliste vaatepunktidest, suurendab töötaja eetilist asjatundlikkust ja on abiks tuleviku otsustusolukordades. Sotsiaaltöötaja võiks endalt küsida: 1) kas olukord kujunes loodetuks; 2) kui mitte, siis mida saan teha olukorra parandamiseks; 3) kas mingi võimalus jäi kahe silma vahele või oleks võinud midagi teha teisiti; 4) kas mu tegevus oli eetikapõhimõtetega kooskõlas?
Juhised eetiliste probleemide käsitlemiseks
1. Usaldusliku, ausa ja empaatilise suhte loomine telefoni või Interneti teel või isikukaitsevahendeid kandes. Õpi käsitsema kohaseid IKT-vahendeid, tee selgeks nende plussid ja miinused, uuri klientidelt, milliseid kommunikatsioonivahendeid nad eelistavad ning toeta kliente nende kasutamisel. Ole teadlik professionaalsetest piirangutest, kui töötad kodus ja kasutad vähem turvalisi kommunikatsioonivahendeid ja rakendusi, nt sotsiaalmeediat. Aruta klientidega suhtlemispiiranguid, selgitades oma rolli praeguses kontekstis ja konfidentsiaalsuse hoidmise võimalusi. Kaalutle näost-näkku kohtumiste riske ja isikukaitsevahendite hüvesid klientide ja nende pereliikmete, sotsiaaltöötaja enda ja tema kontaktsete jaoks, tasakaalusta empaatia- ja hoolitsemissoov ning terviseriskid.
2. Klientide parim abistamine tingimustes, kus ressursse ei jätku ja põhjalik hindamine on võimatu. Tööta koos kolleegide ja koostööpartneritega välja ühised põhimõtted võimalikult hea teenuse pakkumiseks kriisi ajal. Kasuta konsulteerimisvõimalusi teenuste ümberkujundamiseks, tavapärasest erinevate ressursside leidiseks ja oma töö parimaks korraldamiseks. Ära unusta oma haavatavust, hooli endast teadlikult, otsi abi ja nõustamist, et hoida enda ja klientide vajadused eetilises tasakaalus. Hoia klientidega sidet pidevalt ja reageeri kohe, kui suhtlemine ei ole võimalik. Teavita võtmeisikuid, kui ressursse ei piisa või kui ei saa abivajajatega kontakti.
3. Sobiva tasakaalu leidmine klientide õiguste ja vajaduste ning sotsiaaltöötajaid jt ähvardavate riskide vahel, et pakkuda võimalikult head teenust. Püüa võimalikult mitmekülgselt ja tasakaalustatult hinnata klientide vajadusi, lähtudes nende parimast huvist. Selgita võtmeisikutele sotsiaaltöötajate õigust saada kohaseid isikukaitsevahendeid, eriti füüsilise kontakti puhuks. Kaalu hoolikalt oma ametikohustusi ja personaalset õigust olla kaitstud, lähtudes arusaamast, et sotsiaaltöötaja ei pea tegutsema olukorras, mis seab ohtu teda ennast või tema pereliikmeid. Kasuta supervisiooni, et analüüsida kriitiliselt oma praktikat; uuri otsustusprotsesse ning tulemuste hindamist nii enda kui ka klientide vaatenurgast.
4. Otsustamine oma professionaalse äranägemise kohaselt, kui riiklikud ja oma organisatsiooni ettekirjutused on ebakohased, segased või puudulikud. „Sotsiaalselt eraldatud sotsiaaltöö” kõlab paradoksaalselt, kui räägime suhetel põhinevast ja sidemeid loovast elukutsest, ent kriisi ajal võib see olla möödapääsmatu.
Mõtle hoolikalt järele reeglite ja tööjuhendite üle, mille täitmist eeldatakse või nõutakse: mida toob nende täitmine kaasa kõigi asjaosaliste õiguste, vajaduste, väärikuse ja turvalisuse jaoks. Vaidlusta konstruktiivselt reegleid ja nõudmisi, mis rikuvad inimõigusi ja ohustavad väärikust. Arenda koos kolleegide ja koostööpartneritega lahenduskeskseid lähenemisi, milles rakendatakse sotsiaaltöötajaid ja ressursse uutmoodi.
Ole valmis eetiliselt keerukates olukordades otsustama oma professionaalse äranägemise kohaselt, võimaluse korral aruta ka superviisori ja kolleegidega, et suudaksid oma tegevust põhjendada. Ole vastutustundlik ja valmis selgitama eetilisi otsuseid, eriti kui need on vastuolus seaduste või asutuse töökorraga.
5. Oma emotsioonide, kurnatuse ja enesehoole-vajaduse tunnistamine, töötades ebakindlates ja pingelistes oludes. Austa ja väljenda iseenda professionaalset ja eetilist ausameelsust, kaitse oma isiklikke piire, hoia tasakaalus tööd ja eraelu ning jälgi valvsalt oma isiklikku ja emotsionaalset osalust töistes tegevustes. Hoolitse oma heaolu eest, võttes arvesse emotsionaalset ja füüsilist lõivu, mida nõuab kriisiolukord. Märka töökaaslasi, kes vajavad abi eetiliste, praktiliste või isiklike probleemidega toimetulekuks. Nõua, edenda ja osale organisatsioonilistes meetmetes, mis toetavad sotsiaaltöötajate eetilisust, töömoraali ja heaolu.
6. Pandeemia- või kriisikogemuste kasutamine tulevikusotsiaaltöö mõtestamiseks. On oht, et säästlik teenustekorraldus, digitaliseerimine ja kaugtöö kanduvad kriisijärgsetesse tingimustesse, põhjustades inimeste ebaväärikat ja ebaõiglast kohtlemist. Et seda vältida, vaata üle „Eetikapõhimõtetes” (2019) rõhutatud eetilised väärtused ja põhimõtted – need jäävad ikka samaks, kuid nende rakendamine uutes tingimustes muutub.
Aruta eetikadilemmasid kolleegidega või erialaühendustes, et leida uusi vaatenurki ja võimalusi. Aruta ise ja koos kolleegidega koroona-kriisi ajal kogetut ning mida tuleks muuta töökorralduses ja töökeskkonnas.
Mõtle põhjalikult järele sotsiaaltöö eetiliste väärtuste ja põhimõtete üle – millised neist on keerukates olukordades esmatähtsad. Kas otsus, mis oleks tavaolukorras eetiliselt õige (nt pidada esmatähtsaks kliendi konfidentsiaalsust ja valikuvabadust) võiks olla kriisiajal eetiliselt väär? Kumba eelistada, kas kliendi heaolu või avalikku hüve?
Teavita oma tööandjat, erialaühendust ja poliitikuid kahjudest ja ebavõrdsusest, mida kliendid kriisi ajal kogevad ja takistustest teenuste pakkumisel ning tee ettepanekuid hoolekandesüsteemi parandamiseks.
Selgita avalikkusele, et sotsiaaltöö roll inimeste eest hoolitsemisel on samaväärne tervishoiuga, et iga inimene, pere ja kogukond elaks kriisi üle.
Kokkuvõtteks loodavad selle dokumendi koostajad, et 2020. aasta koroona-pandeemia kogemustel põhinevad juhised aitavad ka tulevikus kriisiolukordadega toime tulla. Erialaühendused, tööandjad, sotsiaaltöö õpetajad ja sotsiaaltöötajad peavad olema valmis üheskoos läbi mõtlema, kuidas rakendada professionaalseid väärtusi ja põhimõtteid uutes oludes.
Mõelda tuleb digitaaltöö, riskide hindamise, teenuste süsteemi ümberkujundamise eetilistele küsimustele, et mitte suurendada ebaõiglust abivajajate kohtlemisel.
Need põhimõtted ei paku vastuseid konkreetsetele dilemmadele või probleemidele, kuid küllap iga sotsiaaltöötaja leiab siit tugipunkte oma igapäevastes püüdlustes, et toimida ausalt, kaastundlikult ja austusega ning edendada sotsiaaltööd nii kohapeal kui ka ülemaailmselt.
Viidatud allikad
Banks, S., Cai, T., de Jonge, E., Shears, J., Shum, M., Soboččan, A.M., Strom, K., Truell, R., Úriz, M. J., Weinberg, M. (2020). Ethical Challenges for Social Workers during Covid-19: A Global Perspective. Rheinfelden, Switzerland, International Federation of Social Workers. www.ifsw.org/wp-content/uploads/2020/07/2020-06-30-Ethical-Challenges-Covid19-FINAL.pdf.
Eetikapõhimõtted sotsiaaltöös (2018). International Association of Schools of Social Work, IASSW. Sotsiaaltöö 4/2019, 84–91.
Practising during pandemic conditions: Ethical guidance for social workers. (2020). International Federation of Social Workers. 10. november. www.ifsw.org/practising-during-pandemic-conditions-ethical-guidance-for-social-workers/.
