„Tööhõive on langenud aastaga umbes nelja protsendi võrra, sest Eesti inimesed on hakanud veel enam välismaal tööl käima,“ ütles Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš. “Inimesed on liikunud ennekõike Soome ja ehitussektorisse, mis on leevendanud tööpuuduse kasvu Eestis.”
Matsulevitš osutas, et kui tervishoius ja hariduses on tööhõive kasvatanud, siis kogu erasektor on olnud languses. Siinjuures ehituses on hõive langus seletatav välistööjõu vähenemisega.
„Viimaste kuude jooksul on ettevõtete tööhõive ootused kasvanud, eriti töötlevas tööstuses ja ehituses – tööjõu puudust nähakse kasvava probleemina,“ lausus ta.
Matsulevitši sõnul peaks elukestev õpe konkurentsivõimet parandama. „Täiskasvanute osalemisel täiendõppes paistab Eesti inimene kogu maailmas heast küljest silma,” ütles ta. “Madalam palgatase, madalam haridus ning sotsiaalne staatus vähendavad samas valmidust ennast täiendada, ehkki need inimesed peaks just õppima, et tööturul läbi lüüa.”
Tervishoius haigutab märgatav palgalõhe
Eesti Panga ökonomist Katri Urke osutas, et Eesti tervishoiusektor on Euroopa keskmisest väiksem ning kitsaskoht on õdede puudus – meil on õenduse alal hõivatuid veerandi võrra vähem kui Euroopas keskmiselt.
Urke tõi välja probleemi, et senised töötajad lähevad pensionile, nimelt ligi viiendik tervishoius hõivatuid on üle 60 aasta vanused, mistõttu vajadus tööjõudu asendada on üpris suur.
Urke viitas ka palgalõhe probleemile, nimelt paistab silma, et tippspetsialistide palk on meil kõrge, kuid madalamal ametikohtadel jääb palgatase Euroopa tasemele kõvasti alla. Tööjõu vaba liikumise olukorras on seega oluline võrrelda ja lähtuda lähiriikide palgatasemest.
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar ütles, et vabade töökohtade arv kahanes laiapõhjaliselt erasektoris, ent riigisektoris suurenes. Töötukassa poolt vahendatavaid töökohti vaadates on pilt lootusandvam – nimelt eelmise aasta lõpus ja tänavu aasta alguses suurenes vabade töökohtade arv tööstuses ja ehituses, mis on kooskõlas ettevõtete hõive ootuste paranemisega. Tööpuudus kasvas kriisi hakul hüppeliselt viielt protsendilt seitsmele.
Töökohti vahetatakse aktiivsemalt
Soosaar osutas, et möödunud aasta teisel poolel tööhõive küll ei vähenenud, kuid töötute hulka lisandus inimesi, kes eriolukorra ajal ei otsinud tööd, kuid naasid tööturule hiljem. Teisel poolaastal püsis tööpuudus stabiilne.
Töötukassa andmetest paistab, et teisel poolaastal on igas kuus lisanduvate töötute arv suurem kui enne kriisi, kuid lahkub ka töötuna registreeritud inimesi, mis viitab Soosaare hinnangul töötajate ümberpaiknemisele töökohtade vahel.
Soosaar viitas sellele, et Põhja-Eestis on palju välisturismile suunatud ettevõtteid, kellele kehtestati piiranguid ning kus kasvas töötus. Noorte töötusemäär kasvas, samuti lisandus töötuid teeninduse ja müügitöötajate sektoris.
Tööjõupakkumine on Soosaare sõnul suurenenud, sest Eestisse on rohkem elama asunud inimesi, kui on lahkujaid. Tööealiste arvu mõjutab tema sõnutsi noorte asumine tööle ja pensionäride väljumine tööeast, kusjuures mõju avaldab tõik, et pensionile jääb praegu pärast sõda sündinud arvukas põlvkond.
“Kui inimesed lahkuvad tööturult ning ei loodagi leida head tööd, on nendeni on raske jõuda ka tugimeetmetega,” nägi ta probleemi.
Soosaar osutas, et kriisile reageeris üsna tugevasti keskmine palk, teises kvartalis vähenes palgakasv ühele protsendile. Teine poolaasta näitas siiski, et palga kärpimine jäi ajutiseks ning kolmandas kvartalis näitas palgakasv kerget tõusu.
“Palgakasv siiski on aeglane, kuid katab nii era- kui riigisektorit ning puudutab nii madala- kui kõrgepalgalisi töötajaid. Miinimumpalk küll suureneb tänu ametiühingute ja tööandjate kokkuleppele,” osutas ta.
Soosaar märkis ka, et koos hõive ootuste paranemisega on ehituses ja tööstuses suurenenud nende ettevõtete osakaal, kes tunnetavad tööjõupuudust. Kriisieelse ajaga on see märksa madalam.
Palgalõhe väheneb jõudsalt
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja osutas, et palgalõhe väheneb meil märgatavalt – 1990ndate aastatega võrreldes on see langenud 30 protsendilt 20 protsendile. Ta selgitas, et palgaefekt näitab seda, kui suur on sama tööd tegevate meeste ja naiste palgaerinevus. Struktuuriefekt samas näitab seda, kui palju mehed töötavad kõrgemapalgalistes ametites – siin ongi palgalõhe märgatavalt vähenenud.
“Nende töökohtade palk, kus valdavalt töötavad naised, on kasvanud. Naised pole läinud tavapärastele meeste töökohtadele,” osutas ta põhjusele, miks palgalõhe väheneb.
Ta lisas ka poliitilise põhjuse – miinimumpalk on suhteliselt kasvanud, ent miinimumpalga peal töötab rohkem naisi. Samuti on palgad kasvanud hariduses, kus töötab samuti enam naisi.
Kolmandaks osutas Oja, et üldine majanduslik stabiilsus on palgalõhet vähendanud – palgavahe ehitussektoriga, kus töötavad valdavalt mehed, kahaneb.
IT sektor vajab kiiresti töötajaid
Oja märkis, et IT valdkonnas on kasvanud tippspetsialistide arv, mis on aidanud majandusarengule kaasa. Tööjõudu on sinna värvatud nii Eestist kui ka välismaalt. Nimelt koolitame me rohkem IT spetsialiste, kuid samal ajal on isegi väljaspoolt Euroopa Liitu värbamise reeglid väga soodsad. Ta osutas, et IT spetsialistide koolitamine võtab alati aega, kuid vajadus nende järele on kõikjal kõrge ning nende maale toomise soov võib olla liiga optimistlik. Oja hoiatas, et näiteks Soome suur sõltuvus Nokiast tõi kaasa selle, et Soome majandus jäi ettevõtte raskuste tõttu ajast maha. “Tasub vaadata, et kõiki mune ühte korvi ei paneks, IT sektori areng peab olema ka tasakaalukas ning teised sektorid peaks ka kaasa tulema,” osutas ta ohule.
Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar, Katri Urke, Lauri Matsulevitš ja Kaspar Oja tutvustasid teisipäeval värsket Tööturu Ülevaadet.
Allikas. Pealinn
