Eestisse jõuab üha vähem Ukraina sõjapõgenikke – kui veel oktoobris oli saabujaid umbes 8000, siis detsembris alla 3500. Teisalt on palju neid põgenikke, kelle aastane elamisluba hakkab lõppema ja keda ootab ees ajutise kaitse uuendamine.
Viimastel kuudel on Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumine oluliselt aeglustunud.
“Kui oktoobris saabus veel 8000 Ukraina sõjapõgenikku Eestisse, siis novembris juba vähem kui 4000 ja detsembris vähem kui 3500. Viimase aja trend on see, kui vaadata detsembrikuu pealt, et Eestist lahkub rohkem ukrainlasi kui siia saabub,” selgitas kagu piiripunkti juht Peter Maran.
Varem eeldas politsei- ja piirivalveamet, et külmemad ilmad ja Venemaa rünnakud toovad Eestisse rohkem põgenikke, kuid nii pole läinud. Kui palju on Eestisse Ukraina põgenikke jäänud, seda PPA ei tea.
Samal ajal on Venemaa täiemahulise sissetungi alguses Eestisse saabunud tuhandete põgenike ajutine elamisluba lõppemas ja seda tuleks pikendada, kuid paljud neist inimestest on ilmselt Ukrainasse tagasi pöördunud või liikunud edasi järgmisesse riiki.
“Esimeste kuude vaates peaks pikendama hakkama ligi 17 000 inimest oma ajutist kaitset. Ehk need on need inimesed, kes saabusid sõja esimestel kuudel ja kellel tegelikult see periood kohe pihta hakkab,” ütles PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev.
On oht, et kõigi põgenikeni see info ei jõua.
“Teavitus vajab kindlasti rohkem tööd. Ehk kuidas jõuda kõikide ajutise kaitse saajateni, kes oma elamisluba ja ajutise kaitse staatust pikendama peavad selleks, et nad teaksid, kuidas see protsess käib,” rääkis Pagulasabi juhataja Eero Janson.
Euroopa Komisjoni hinnangul peaks kaitse pikendamine olema automaatne. See võib aga valusalt kätte maksta.
“Kui me ajutist kaitset niimoodi automaatselt pikendame, siis me pikendamegi seda inimestel, keda siin tegelikult ei ole. Sotsiaalsed hüved on tagatud ja nad võivad elada hoopis kuskil Ukrainas või Venemaal ja siis meie maksumaksja rahade eest makstakse neile põhjendamatult toimetulekurahasid,” kommenteeris Maran.
Sotsiaalkindlustusamet maksab ajutise kaitse saajatele peretoetusi, puudega inimese toetusi ja vanaduspensioniealistele tagatakse ravikindlustus. Toetusi on makstud umbes kümne miljoni euro ulatuses.
Err.ee
