Teisipäeva õhtul kell 20.34 tuvastas Soome-Eesti seismiline seiresüsteem Loode-Eestis Alliklepa lahe suudmeala all, Pakri saartest läänes maavärina magnituudiga 1,4.
Maavärina asukohaks määrati 59,284 °N, 23,758 °E (Eesti koordinaatsüsteemis X: 6571776, Y: 486206) ja sügavuseks umbes neli kolimeetrit.
Samale asukohale väga lähedal toimus maavärin 13. juunil kell 6.10 magnituudiga 2,3.
Eesti Geoloogiateenistuse seismoloogi Heidi Soosalu hinnangul oli 13. juuni maavärin seismilise energia vabanemise poolest oli ligi 22 korda suurem kui teisipäeval järgnenud järeltõuge.
“Maavärinad võivad esineda seeriatena, mille käigus suuremale sündmusele võivad eelneda väiksemad eeltõuked või järgneda järeltõuked. Selliseid juhtumeid on Eestis täheldatud harva,” selgitas Soosalu.
Ta meenutas, et 16. oktoobril 1877 kogeti Haapsalu piirkonnas magnituudiga 3,0 maavärin, millele eelnes üsna vahetult magnituudiga 2,6 eeltõuge.
Eesti kõigi aegade suurimale, 25. oktoobril 1976 toimunud magnituudiga 4,5 Osmussaare maavärinale (epitsenter 59,26 °N, 23,39 °E) kaasnesid mitmed järeltõuked nii vahetult kui ka järgneva kuu jooksul.
“Meie kõige värskem maavärin kinnitab nii ajalooliselt kui ka seismiliste mõõtmiste baasil tehtud ülestähendust, et Loode-Eesti on meie riigi seismiliselt aktiivseim piirkond,” selgitas Heidi Soosalu.
Err.ee
