Eestis on esimest korda alustatud süsteemse andmekogumisega, et saada ülevaade tervishoiuasutustes aset leidvatest ravivigadest ja ohujuhtumitest. Veidi enam kui aasta jooksul on terviseametile teatatud ligi 7000 juhtumist, kuid ametnike hinnangul ei kajasta see tegelikku olukorda, kuna paljud raviasutused oma eksimusi endiselt ei registreeri.
Alates 2024. aasta lõpust on kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel seadusest tulenev kohustus teavitada terviseametit patsiendi jaoks ohtlikest olukordadest. Sellisteks juhtumiteks loetakse näiteks vale ravimi manustamist või operatsiooni käigus tekkinud tehnilisi rikkeid, nagu kirurgi kinda purunemine. Kokku on veidi enam kui aastaga registreeritud 6900 ohujuhtumit.
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul näitab esitatud teadete hulk pigem alaraporteerimist. Eestis tegutseb ligikaudu 1600 tervishoiuasutust, kuid ohujuhtumitest on teada andnud vaid paarsada. See viitab Friedemanni hinnangul sellele, et tegelik juhtumite arv on oluliselt suurem, kui praegune statistika näitab.
Tema sõnul puudub Eestis endiselt avatud veakultuur tervishoius. Paljud asutused ei julge vigadest rääkida ega neid raporteerida, kuigi tegelikkuses esineb eksimusi kõikjal. Arusaam, et mõnes raviasutuses ei juhtu kunagi midagi, ei vasta Friedemanni sõnul reaalsusele.
Ligikaudu poolte registreeritud juhtumite puhul oli tegemist kas otsese raviveaga või olukorraga, kus patsiendi tervisele tekitati kahju. Samas ei loeta iga õnnetust automaatselt raviveaks. Näiteks juhul, kui patsient kukub haiglas libeda põranda tõttu ja saab vigastada, ei pruugi see olla raviviga. Sellises olukorras on patsiendil siiski õigus nõuda kindlustushüvitist, kui kahju oleks olnud võimalik ennetada.
Friedemann rõhutas, et hüvitise saamiseks peab kahju olema mõõdetav ja tegelikult aset leidnud. Näiteks võib kahjuks lugeda pikenenud haiglaravi või vajadust viibida töövõimetuslehel. Samas ei hüvitata juhtumeid, kus tervisekahju on olnud lühiajaline ja mööduv, näiteks vale ravimi põhjustatud ajutine iiveldus.
Ravivigadega seotud kahjunõudeid menetleb PZU Kindlustus. Ettevõtte vastutuskindluse tootejuhi Argo Argeli sõnul on esimese 13 kuu jooksul esitatud veidi üle 400 avalduse. Neist 18 protsenti on juba hüvitatud ning tunnistatud kindlustusjuhtumiteks, 28 protsenti on veel menetluses. Ülejäänud avalduste puhul on tehtud keelduv otsus, sealhulgas juhtumites, kus rikkumine toimus enne vastava seaduse jõustumist.
Hüvitise maksmisest keeldutakse ka siis, kui tekkinud kahju jääb alla seaduses sätestatud 200 euro piiri. Seni suurim määratud hüvitis on olnud 100 000 eurot ning paarkümmend juhtumit ületavad 14 000 euro suuruse kahjusumma piiri.
Kokkuvõttes näitab uus andmekogumine, et ravivigade ja ohujuhtumite probleem on Eestis olemas, kuid selle tegelik ulatus ei ole veel täielikult nähtav. Terviseameti hinnangul on järgmine oluline samm luua tervishoius keskkond, kus vigadest teatamine ei ole hirmuallikas, vaid loomulik osa patsiendiohutuse parandamisest.
Loe teisi uudiseid SIIT
