Uudised

Eesti võtab tõenäoliselt sügisel üle eurodirektiivi, mis nõuab, et plastkork oleks pudeli küljes kinni ka pärast avamist.

Eesti võtab tõenäoliselt sügisel üle eurodirektiivi, mis nõuab, et plastkork oleks pudeli küljes kinni ka pärast avamist. Uutele korkidele kulub aastas mitukümmend tonni lisaplastikut.

Alates 2024. aasta 3. juulist saab Euroopa Liidus tootja müüa plastpudeliga kuni kolmeliitrist jooki vaid juhul kui kork on pudeli külge ka pärast avamist kinnitatud. Eesmärgiks on, et korke satuks loodusesse senisest kordades vähem.

A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop selgitas, et uued korgid on kolmandiku võrra raskemad.

“Konkreetselt A. Le Coqile on see kulu umbes pool miljonit eurot, mis me peame täiendavalt investeerima. Erinevad villimisliinide tootjad on selle peale mõelnud, tegelikult need lahendused on olemas,” ütles Noop ERR-ile.

A. Le Coqi pudelitele kruvitakse aastas ligikaudu 45 miljonit plastkorki. Kui praegusele kahegrammisele korgile lisatakse kaalus kolmandik, kulub ainüksi A. Le Coqil aastas lisaks 30 tonni plastikut.

A. Le Coq ei ole ka ainus ettevõte, mis plastpudelis jooke Eestis või laiemalt Euroopas müüb. Seega kohustab see plastprügi vastase direktiivi nõue Euroopas kasutama hulga plastikut rohkem. See on ka üks põhjus miks joogitootjad pakkusid lahendust korgid koguda kokku pandipakendisüsteemiga.

Kõik need riigid, kus on kasutusel pandisüsteem oleks saanud masinad niimoodi ümber häälestada, et masin ei maksa panti, kui pudelil ei ole korki peal. See tähendaks, et kõik pudelid tuleks ikka suht kindlalt korkidega tagasi. See oleks võimaldanud oluliselt vähendada plasti kogust, selgitas Noop.

Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp ütles, et lõastatud pudelikorgi nõue jäi Euroopa Liidu direktiivi just seetõttu, et paljudes liikmesriikides sarnast pandipakendisüsteemi ei ole.

“Vanad Euroopa Liidu riigid, kus pandipakendisüsteemi ei ole oleksid pidanud tegema kümmnetes miljonites investeeringuid nagu meie ettevõtted on teinud kümnete aastate jooksul,” märkis Potisepp.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Kertu Sapelkov selgitas, et eelnõu hõlmab ka tetrapakendeid ehk joogikartongi pakendeid, milles müüakse näiteks piima ja mahla. Neid taaraautomaat vastu ei võta, seega nende plastkorke nii koguda ei saaks. Ka on eesmärk, et reeglid pakenditele oleks üle liidu ühesugused.




“Kui Eestis oleks kuidagi tehtud erisus Eesti turu jaoks, siis oleksid Eesti tootjad, kes lasevad oma tooteid mõne teise Euroopa Liidu riigi turule nende turgude jaoks pidanud nii või teisiti need disaininõuded vastavusse viima,” ütles Sapelkov.

Eelnõu, millega kirjutatakse Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiiv Eesti seadusesse, on veel kooskõlastamisel. Sapelkov pakkus, et riigikogusse jõuab see sügisel.

Err.ee

Jaga
Back to top button