Eesti on saanud esimeseks Euroopa Neutronkiirguse Allika ehk ESS-i (European Spallation Source) liikmesriigiks, kes on täielikult ellu viinud kõik oma kohustused ESS-i ehituses, demonstreerides sellega riigi teaduslikku pädevust ja tugevdades Euroopa koostööd maailma juhtiva neutronallika rajamisel.
ESS-i kirjeldatakse sageli kui hiiglaslikku mikroskoopi – sellist, mis kasutab valguse asemel neutroneid, et vaadelda materjalide sisemust. See on väga keeruline mikroskoop – pigem nagu tohutu pusle, kus tipptasemel seadmed ja süsteemid ühendatakse rohkem kui 100 teadusasutuse tehnoloogilise ja teadusliku oskusteabe abil 13 ESS-i liikmesriigist. Kõik osalevad partnerid kavandavad, arendavad ja ehitavad olulisi komponente, nagu instrumendid avaneb uues vahekaardis, sihtjaam avaneb uues vahekaardis, kiirendi avaneb uues vahekaardis ja integreeritud juhtimissüsteemid avaneb uues vahekaardis.
“ESS-i liikmeks olemine on Eesti teadusvisiooni jaoks oluline – see võimaldab meil olla osa suurtest Euroopa teadustaristutest. Kõigi oma projektide elluviimine ESS-i ehitusfaasis kinnitab meie usaldusväärsust partnerina selles tulevikku vaatavas ettevõtmises. Meie jaoks on see suur edasiviiv jõud Eesti teadlaskonnale,“ sõnas Piret Pikma, Tartu Ülikooli Keemia Instituudi direktor ja Eesti koordinaator ESS-is.
ESS-i peadirektori Helmut Schoberi sõnul on ESS võimas näide sellest, mida Euroopa koostöö suudab saavutada, kui ühendame mandri parimad pädevused. „On suur rõõm näha, et Eesti on jõudnud olulise verstapostini, täites oma panuse ESS-i ehitusfaasis. Eesti toob projekti väärtuslikku ja kõrgetasemelist oskusteavet ning ootame huviga meie koostöö veelgi tugevnemist. See koostöö toob kasu Eesti teadlaskonnale, tööstusele, ESS-ile ja kogu Euroopale.“
Eesti roll Euroopa ühises teadustaristus
Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC ehk ESS) on 13 Euroopa riigi (sh Eesti) ühiselt rajatav teadustaristu, mille eesmärgiks on ehitada ja töös hoida uue põlvkonna neutronkiirgusallikat Euroopas. ESS rajatakse Rootsi Lundi linna ning see saab olema maailma kõige võimsam teaduslikuks uurimistööks mõeldud neutronkiirguse allikas. Kiirgusallikas saab olema lähema 40 aasta jooksul kõige ökonoomsem neutronkiirguse allikas, mis teenindab aastas 4000 teadlast ja leiab kasutamist väga erinevates teadusvaldkondades.
Teadlastele ja ettevõtetele (sh Eestist) avab ESS uued võimalused materjaliteaduste, bioloogiliste struktuuride, energeetika-alaste uuringute ja muude valdkondade arendamisel. Teadustaristusse on esimeses faasis planeeritud kuni 15 kiirguse mõõtmisseadet. ESS on hetkel ehitus- ja testimisfaasis, esimesed teadusinstrumendid valmivad eeldatavasti juba 2026. aastal, mil teostatakse ka esimene neutronite produktsioon. Rajatava teadustaristu täielik kasutuselevõtt on planeeritud 2030.-2031. aastasse.
Riikide kohustused ESS-i rajamisel täidetakse läbi otseste rahaliste panuste (in-cash contributions) ESS-i ehitustegevusse. Lisaks sellele on võimalik riigi kohustusi ellu viia ka nn „kaudsete projektide“ (in-kind contributions) teel, mille raames riikide teadlased saavad otseselt osaleda ESS-ile vajalike teadusinstrumentide ja tehnoloogiate väljaarendamises.
Eesti liitus ESS-iga 2015. aastal Vabariigi Valitsuse otsusega. Eesti kaudsete projektide kohustus ESSi ehitusperioodil (al 2015) oli 3,2 miljonit eurot ning Eestist sai esimene ESS-i liikmesriik, kes on juba praeguseks suutnud oma kohustused täita ja üle anda kõikide oma kaudsete projektide tulemused. Tegemist on olulise saavutusega nii ESS-i kui ka Eesti jaoks.
ESS kuulub Eesti teadustaristu teekaart 2024 nimekirja.
Artikkel avaldati algselt inglise keeles ESS-i veebilehel avaneb uues vahekaardis.
