Eesti Panga president Madis Müller tegi tänasel Riigikogu täiskogu istungil ettekande Eesti Panga 2021. aasta aruandest, milles kinnitas, et Eesti inimeste sissetulekud kasvavad, kriisi ajal sisse seatud rahapoliitika tugi majandusele väheneb ning laenamine kallineb nii eraisikute kui ka riikide jaoks.
Müller rääkis, et läinud aastal oli keskpankadel eeldus, et koroonaviiruse pandeemiast jõudsa toibumisega kaasnenud kiirenenud hinnatõus peagi taltub, kui ettevõtted kohanevad, tarneahelad saavad jälle tööle ja elu naaseb tavarütmi, kuid need ootused kummutas Venemaa vallandatud sõda Ukrainas. Müller rõhutas, et rahapoliitika on keskpanga peamine tööriist hinnatõusu ohjeldamiseks. „Stabiilne ja madal hinnatõus on keskpanga peamine eesmärk, sest see aitab kaasa meie majandusliku heaolu pikaajalisele kasvule,“ sõnas keskpanga president. „Läinud aastal kirjeldasin teile siinsamas, kuidas Euroopa Keskpank pandeemiakriisi puhkedes kiiresti ja väga jõuliselt reageeris, et ärevusse sattunud turud maha rahustada ja tagada jätkuvalt mõistlikud laenutingimused ettevõtetele, majapidamistele ja ka valitsustele. Käivitasime selleks erakorralise võlakirjade tugiostude programmi ja pakkusime kommertspankadele erakordselt soodsate intressimääradega laenu selleks, et pangad omakorda selle raha majandusse edasi saaksid laenata. Ka Eesti valitsus sai madalatest intressimääradest kasu, kui võlakirjaturgudelt võeti laenu, et kriisiajal majandust toetada. Seda oli Eestil tänu euroalasse kuulumisele ja Euroopa Keskpanga erakorralistele toetusmeetmetele võimalik teha tõesti väga soodsatel tingimustel. Praeguseks on euroala majandus pandeemiakriisist taastumas ja kiire hinnatõusu tingimustes ei ole senised majandusaktiivsust ja seeläbi ka hinnatõusu ergutavad meetmed keskpanga poolt enam kohased.“
Müller jätkas, et miinusmärgiga intressid on varsti ajalooks saamas. „Eesti laenuvõtjateni jõuab see mõju järk-järgult Euribori intressimäärade tõusu kaudu. Toon siinkohal näite, mida see tähendab ühe keskmise kodulaenuvõtja jaoks. Eelkõige puudutab Eesti inimesi kuue kuu Euribor, mis selle aasta alguses oli veel umbes –0,5%, kuid läheneb nüüd kiiresti nullile. Kodulaenu kuumakset hakkab Euribori tõus mõjutama miinusest väljasaamisel. Näiteks kui laenu suurus on 100 000 eurot ja tagasimakse tähtaeg 25 aastat, siis iga protsent Euribori tõusu tähendab kuise laenumakse suurenemist umbes 50 euro võrra,“ selgitas Müller, kelle kinnitusel see ei too kaasa märkimisväärseid probleeme, sest pangad järgivad laenu andmisel Eesti Panga reegleid ning hindavad ja arvutavad, et laenuvõtja saaks hakkama ka palju kõrgema intressimääraga. Müller lisas, et lähiaastateks on põhjust eeldada Eesti inimeste sissetulekute jätkuvat suhteliselt kiiret kasvu ning see omakorda teeb laenude teenindamise lihtsamaks.
Mülleri sõnul teeb Eesti Pangale muret, et riigi kulude ja tulude vahe kipub Eestis juba kolme protsendi ringis SKP st üsna püsivaks kujunema. „Teisisõnu tähendab see, et pea iga kümnes kulutatud euro on riigieelarves tuludega katmata ja eeldab pidevalt juurdelaenamist. Riigi laenukoormus hüppab järgmise nelja aastaga umbes 20 protsendi pealt eeldatavasti 30 protsendi peale ning vaid osa sellest on seotud kriisist tulenevate kuludega. Kolm aastat tagasi mäletatavasti oli Eesti riigi laenukoormus alla üheksa protsendi SKP st.“ Pildi teeb Mülleri sõnul veel keerulisemaks eurotoetuste suur osa meie tuludest. „Märkimisväärne osa Eesti riigi tuludest, umbes 2–3 protsenti SKP st, tuleb praegu veel Euroopa Liidu eelarvest. Meie elatustase on paranemas ja ettepoole vaadates see toetus väheneb. Seega suudame tegelikult päris oma tuludega katta heal juhul vaid 85 senti igast Eesti riigi poolt kulutatud eurost. See ei saa olla pikalt jätkusuutlik ning peaks tegema ettevaatlikuks, kui kavandame täiendavaid püsivaid riiklikke kulutusi,“ hoiatas Müller riiki laenamise eest.
Peale selle tõi Eesti Panga president esile, et mullu lisandus Eesti Panga strateegiasse suurima muutusena kestliku arengu temaatika. „Hakkasime hindama ja jälgima meie investeeringute süsinikujalajälge eesmärgiga seda edaspidi vähendada,“ märkis Müller ja lisas, et muuhulgas on plaanis vähendada ühe- ja kaheeuroste müntide tootmist, mida praegu toodetakse kümnete tonnide kaupa aastas. Samuti on Eesti Panga jaoks prioriteediks kriisiolukordadeks valmistumine – keskpank vastutab muu hulgas Eestis selliste elutähtsate teenuste nagu maksete ja sularaharingluse tõrgeteta toimimise eest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Sõerd (RE), Riina Sikkut (SDE) ja Aivar Kokk (I).
