Eesti majanduse olukord on keeruline, kuid on stabiliseerunud ning prognoos näitab kuigi halba, siiski kerget paranemise suunda, selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi värskest ülevaatest. Eestil on tõenäoliselt tee Euroopa viie kõige kallima riigi hulka. Uus majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kavatseb valitsusse esitada meetmete kava, mille eesmärk on meelitada Eestisse investeeringuid ja lihtsustada ettevõtjate elu.
Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tutvustas teisipäeval Eesti majanduse olukorra ülevaadet ja prognoosi, märkides, et ekspertide hinnangul on majanduskliima näidanud väikest paranemist või kasvumärki. Seda seostatakse kahe peamise põhjusega: esiteks, langustrend majandusnäitajates on möödas, ja teiseks, ettevõtjad on kohanenud või on kohandumas olukorraga.
“Kuigi me ei näe majanduskasvu, hindavad eksperdid, et mingi taastumine on toimumas. See tähendab, et majanduse seisukord on halb, kuid mitte halvenev, vaid stabiliseerunud, ja täna näitab see kergeid stabiliseerimise ja mõningase paranemise märke,” lausus Raudsepp.
Tarbijate kindlustunne on jätkuvalt alla pikaajalise keskmise ja langenud alates COVID-19 pandeemiast. EKI toidukorvi maksumus jäi juunis samaks: kuigi viimastel aastatel toimus hüppeline hinnatõus, on hinnatõus nüüd aeglustunud ja toimub talutavas tempos.
“Eesti hinnad on võrreldes meie sissetulekute tasemega väga kõrged. Toiduainete hinnataseme osas oleme Euroopa Liidu keskmisest 109 protsenti, Soome 110 ja Rootsi 105 protsenti. See tähendab, et oleme Soomega praktiliselt samal tasemel ja kuulume Euroopa kümne kallima riigi hulka,” märkis Raudsepp.
Garderoobikaupade osas on olukord veelgi keerulisem: riiete ja jalatsite hinnad on 117 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, mis seab meid EL-i esikolmiku hulka. “Edasi liikudes tuleb arvestada uute maksude, sealhulgas käibemaksumäära tõusuga. Me liigume Euroopa viie kallima riigi suunas,” lisas Raudsepp.
Eesti majanduse konkurentsivõime on vähene ja jääb murekohaks. Lisaks on mures ebapiisav nõudlus ja vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu.
“Tegelikult pole küsitluse koostajad kunagi arvestanud, et valitsusel pole majanduspoliitikat,” ütles Raudsepp. “Hinnangud näitasid, et valitsus ei olnud majanduspoliitikat koordineerinud.”
Veelgi enam, välisinvestorite jaoks on investeerimiskliima ebasoodne ja innovatsioon on vähenenud, kuna ettevõtjatel puuduvad rahalised vahendid ja ambitsioonid. See on halb märk, kuna see mõjutab otseselt järgmiste aastate väljavaateid.
“Majanduse usaldusväärsus ja kindlustunne on kõik punased, kuid võrreldes aastataguse või paari kvartali taguse ajaga liiguvad need praegu eri suundades. Erisuunaline liikumine on positiivne, ühesuunalised liikumised on aga murettekitavad,” lisas Raudsepp.
Ettevõtjate hinnatõusuprognoos järgmiseks kolmeks kuuks viitab, et inflatsiooniootus püsib ja hinnad tõusevad. Uuringu tulemused ei kajasta hiljutisi maksuotsuseid ega -ideid, mis võivad samuti hindu tõsta.
Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime on langenud kõikides valdkondades, ja sarnane langus võib prognoosida ka tulevikuks, kui olulisi muutusi ei toimu. “Käibemaksumäära tõus on põhjustanud kaootilist hinnatõusu – see algas varem ja lõppes hiljem, ning hinnad tõusid rohkem kui käibemaksumäär oleks aritmeetiliselt ette näinud,” selgitas Raudsepp.
“Meil on kahanev majandus, tõusev maksukoormus ja vähenev rahvaarv. Suuremate kulutuste tasemel tuleb kahaneva rahvaarvu tõttu järjest rohkem maksustada, kuid see on kinnine ring, millest tuleb kiiresti välja otsida,” lisas Raudsepp.
Erkki Keldo, kes on olnud majandus- ja tööstusminister vaid nädala, märkis, et Eesti ettevõtete konkurentsivõimet mõjutab ka Euroopas käimasolev sõda. Siiski on ettevõtjate ja majanduse kindlustundes näha paranemise märke ja tööturul on stabiilsus säilinud.
“Majanduskeskkonnas on ka positiivseid liikumisi, näiteks Tallinna lennujaam püstitas juunis reisijate arvu rekordi ja mullu olid välisinvesteeringud rekordilised. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused on kasvanud ning eluasemelaene ja liisinguid anti mais suurimas mahus viimase kahe aasta jooksul,” ütles Keldo.
“Kuigi kriisid ei ole veel lõppenud, annab teine kvartal lootust, et paremad ajad on ettevõtjate jaoks tulekul,” märkis Keldo. “Valitsus soovib keskenduda konkreetsetele tegevustele, muuta planeeringutega seotud protsessid kiiremaks ja vähendada bürokraatlikke takistusi ettevõtluses.”
Keldo rõhutas, et üks suurimaid murekohti on ebapiisav nõudlus. Eestile on peamised ekspordipartnerid Soome, Rootsi ja Saksamaa. Soomes ja Rootsis on olukord keeruline, ja riigi ülesanne on olla hea partner, leppida kokku sihtturud ja pakkuda tuge ettevõtetele ebapiisava nõudluse olukorras.
Majandusministeeriumil on olemas konkreetsed plaanid investeeringute Eestisse toomiseks, sealhulgas suurtarbijate taastuvenergia tasude vähendamine. “Samas on Eestis võimalus ka otseliine vedada, mis võimaldab regulatsioonidest väljuda,” ütles Keldo.
Ta rõhutas, et riik peab vaatama, kuidas aidata ettevõtteid, kes soovivad investeeringutoetust ja kiiremat planeeringute menetlemist. Samuti peaks vähendama bürokraatiat, eriti väikeste ettevõtete jaoks. “Viin valitsusse konkreetse meetmete kava, et prioriteediks oleks välisinvesteeringute toomine,” kinnitas Keldo.
