Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem hoiatab intervjuus ERR-ile, et sõja puhkemise korral Eestis on mingid kaotused paratamatud ja inimesed peaks olema selleks valmis, et esimene šokk ei oleks liiga suur.
Kuigi mobilisatsiooni käigus suletakse piirid, siis Herem meestele riigipiire ei sulgeks, sest on kindel, et täna arendatav Eesti armee tuleks tema väitel ilusti kokku.
Probleem on pigem selles, et välismaalt tulevat NATO abiväge pole millegagi relvastada, sest tootmiseks võimsused puuduvad.
Lõppkokkuvõttes on Heremi väitel Põltsamaalt pärit Juss see, kes peab oma vintpüssiga võidu koju tooma.
Heremi väitel on britid ja ameeriklased valmis ründama, aga kui vaenlane on juba Võrus, siis kuhu sa enam ründad. „Meil tuleb siin lihtsalt venelasi oodata. Esimene mats tuleb ikkagi vastu võtta, nii et selleks tuleb end hoopiski pigem maa sisse kaevata,” ütles Herem.
Ühtlasi ütles Herem, et ta ei jaga arvamust, mida palju ka lääneriikides räägivad, kuidas Venemaa taastumine võtab aega aastaid või isegi aastakümneid. Küsimus on, mille jaoks ta taastuma peab, millise järgmise sõjalise operatsiooni jaoks. Tal ei ole vaja minna Berliini või Varssavi peale või isegi mitte Tallinna peale. Ta võib oma eesmärke saavutada, tehes midagi palju väiksemat ja selle jõu taastamiseks ei kulu tal kindlasti aastakümneid. Pigem kaks või kolm aastat ja siis on tal piisavalt suur sõjavägi, millega mingisuguseid eesmärke saavutada.
Ukraina sõna kogemuse kohta ütles Herem, et ta varem arvas, et toimib heidutus läbi karistuse. Et kui Venemaal on suuri kaotusi, tõesti tuhat meest langeb päevas, siis see murrab vene rahvuse psühholoogilise selgroo ja sõduriemad ja kõik teised hakkavad protesteerima ja siis võib-olla pannakse sõda seisma, nagu oli näiteks Tšetšeenia sõjas. Täna on aga näha, et tuhat langenut päevas on liiga vähe. Agressor tuleb likvideerida viimseni, kui ta sinu territooriumile tuleb ja sa pead selleks lihtsalt valmis olema.
Teine asi, mida Ukraina sõjast õppida, on see, et teatud kaotustega tuleb arvestada. Õhutõrje ei saa olla ja ei ole ka Ukrainas kõikvõimas, et ta kõik asjad alla võtab. Mida lähemal piirile või rindejoonele, seda tõenäolisem on, et S-300 rakett tuleb läbi. Ja sellega me peame arvestama, ütles Herem. Selle vastu on ka erinev rohi – neid võimalikke rünnakuobjekte tuleb kindlustada, et need kahjud oleksid võimalikult väikesed.
