Erakorralised uudised
koroonapass 1

Eesti ja 15 Euroopa Liidu riiki näitavad teed vaktsiinipassi loomiseks

Eesti nõustab EL liikmesriike koroonakriisi tõttu vaktsiinipassi väljatöötamisel. “Töötame selle nimel, et meil oleks aprilli lõpuks sertifikaadid olemas. Tänane olukord on ju see, et inimesed reisivad küll vähe, aga nad reisivad ja neilt ikka küsitakse dokumente. Nüüd proovime teha nende dokumentide esitamise ja andmise võimalikult turvaliseks ja kasutajasõbralikuks,” rääkis sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar.

 

 

Üks Euroopa Liidu alusväärtustest on inimeste vaba liikumine, et sõita ühest riigist teise – selleks ei pea omama isegi mitte passi. Koroona epideemia ja vaktsineerimine on aga passi omamise tõstnud jällegi päevakorda. Seekord räägime “koroonapassist”. Stuudios on sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar.

 

 

Suure tõenäosusega peame suvel hankima omale dokumendi, mis lubaks meil reisima minna – koroonapassi. Mis asi on koroonapass?

Esmalt täpsustaks ära, et me ei peaks seda kutsuma passiks. Pass annab teatavad õigused reisimiseks. Roheline digitõend ehk siis see, mis tõestab vaktsineeritust, annab võimaluse oma andmeid digitaalselt vajadusel presenteerida. Kui me räägime siin Euroopa Liidu alusväärtustest, siis meie esmane lootus ikka on, et me saame isikute vaba liikumist, nagu see vanasti oli, jätkata.

 

 

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et arutati vaktsiinipassi põhiaspekte ja ka väljakutseid. Millised need väljakutsed võiksid olla?

Väljakutseid on kaks. Üks ja lihtsam on kindlasti tehniline väljakutse, et kas riigid saavad sellega piisavalt kiiresti hakkama ja kas see läheb piisavalt kiiresti käiku. Teine ning palju keerulisem ja pikemaid arutelusid lubav väljakutse on see, et inimesi ei peaks diskrimineerima, see tähendab, et neid peab võrdselt kohtlema. Siinjuures peab ka aru saama – selleks, et nakatumine oleks kontrolli all, võib osutuda vajalikuks teatavate dokumentide küsimine teiste riikide poolt.

Te olete väitnud, et aprilliks on meil oma lahendused olemas. Te töötate seda praegu välja. Mida me selle lahendusega siis peale hakkame, kui terve Euroopa tegelikult veel valmis ei ole?

Meie töötame täna selle nimel, et meil oleks aprilli lõpuks sertifikaadid olemas. Tänane olukord on ju see, et inimesed reisivad küll vähe, aga nad reisivad ja neilt ikka küsitakse dokumente. Nüüd proovime teha nende dokumentide esitamise ja andmise võimalikult turvaliseks ja kasutajasõbralikuks, mis muidugi ei tähenda seda, et me ei peaks kokku leppima riikidega, kuidas neid kasutatakse. Ma usun, et ka Euroopa tasandil, alustades lähiriikidest ja minnes siis juba teiste riikide juurde, kellega kokkuleppeid sõlmida, et Eesti tõendit aktsepteeritaks.

 

 

Kas siis on selline variant olemas, et juhul  kui Euroopa Liidus ei ole veel selleni jõutud, siis me näiteks oma lähiriikidega siiski selle passisüsteemi sisse seame?

Meie eesmärk oleks küll see, et me lähisriikidega üksteise lahendusi tunnustaksime. Meil on ka hea meel selle üle, et Euroopas on piisavalt palju riike, kes tahaks juba enne selle regulatsiooni vastuvõtmist hakata piloteerima nende lahenduste toimimist riikide vahel.

 

 

Kas kogu Euroopa vaatab praegu Eesti poole, kuidas me töötame välja seda lahendust, et siis samamoodi see kasutusele võtta?

Eesti on siin ka varem võtnud selle rolli, et näidata, et see on tehtav, olgu see siis kasvõi Soome-Eesti vahel e-retseptide vahetamine.

Kindlasti kõikide selliste digilahenduste väljatöötamisel on oluline, et sul on keegi, kes näitab, et see on võimalik ja et see on tehtav. Eesti on siin ka varem võtnud selle rolli, et näidata, et see on tehtav, olgu see siis kasvõi Soome-Eesti vahel e-retseptide vahetamine. Kui nähakse, et see on võimalik, siis saadakse aru, et ka teised saavad sellega hakkama.

 

 

Kui meil endal on see süsteem välja töötatud, siis on oluline, et teised riigid tunnustaksid seda süsteemi ja siis saabki selle kasutusele võtta?

Jah, just! Meie suurem lootus on loomulikult see, et üle Euroopa võetakse see lahendus vastu ja ka teised riigid hakkavad seda kasutama. Kui see venib, siis me kindlasti teeme endast oleneva selle nimel, et tekiksid bilateraalsed kokkulepped riikidega.

 

 

Mis on valupunktid selle passi väljatöötamisel?

Sertifikaadi väljatöötamine ei ole küsimus, seda on tehniliselt suhteliselt lihtne teha. Valukoht – andmete kokkusaamine eeldab tegelikult seda, et sul on olemas vaktsineerimise kohta oma elanikkonna andmed ja sa suudad neid ka turvaliselt kasutusele võtta. Teatavasti Euroopa paljudes riikides on andmed küll olemas, aga kas siis tervishoiuteenuse osutajate juures või regioonis, et sellist ühtset e-tervist ei ole, nagu on Eestis. Üksikutes riikides Euroopas nagu Soome ja Portugal näiteks on. Ma arvan, see on üks suurimaid väljakutseid, et kuidas need andmed saada turvaliselt liikuma ja kuidas siis nende baasil need sertifikaadid lõpuks valmis teha.

 

 

Te ütlesite, et paljud riigid on selle vastu huvi tundnud. Kes on teie poole pöördunud?

Meie poole on pöördunud päris mitmed riigid, kes soovivad aru saada, kuidas me seda teinud oleme. Ma siin loetelu ei hakka tegema, aga väga paljud Euroopa riigid on tahtnud aru saada, mismoodi Eesti selle lahenduse on ellu viinud ja kuidasmoodi seda saaks teha. Neid kogemusi oleme ka Euroopa Liidu võrgustikes jaganud.

 

 

Mille poolest erinesid Eesti vaktsineerimistõend ja arutusel olev Euroopa digitõend?

Need ei ole erinevad. Eesti vaktsineerimissertifikaat tugineb Euroopa Liidu standarditel. Kui Euroopa Liidus see kokkulepe sõlmitakse, siis saame selle kasutusele võtta. Oleme selle nimel ka tööd teinud, et see andmestik oleks sama ning et tehnilised lahendused ühilduks.

 

 

Euroopa Komisjonis arvati, et digitõend võiks juunikuuks olla välja töötatud, on see reaalne?

Juunikuuks soovitakse see raamistik vastu võtta. Nüüd me teame, et kõik riigid pingutavad selle nimel, et samal ajal ollakse valmis tehnilise ettevalmistusega. Samas peame olema realistid, et tõenäoliselt juunikuus ei toimu midagi niisugust nagu plahvatusliku kõikide liitumist sellega, vaid tuleb minna samm sammu haaval, et riigid hakkavad sellega liituma. Nagu tänanegi kogemus näitab, et see võib võtta pool aastat, võib-olla isegi rohkem, kuni kõik riigid on valmis.

 

 

Nii et kõik riigid ei pea korraga liituma, vaid võib samm-sammult liituda nendega, kes on seda tunnustanud?

Ideaalis oleks hea, kui kõik oleks ühel ajal sellega liitunud, sest siis see vähendaks segadust ka piiridel. Praktikas on hea, kui hulk riike on juba liitunud ja saavad siis näidata teed teistele.

 

 

Kuidas see kaart tööle hakkab, mis inimene peab tegema ja mis andmed seal peal on?

Me tahame teha selle võimalikult lihtsaks. Täna inimene pääseb ligi oma digiinfole, näeb seal kõiki oma terviseandmeid, sealhulgas ka vaktsineerimisi. Mida me tahame teha, on see, et kui täna on seal nupukene, et tee mulle PDF-fail vaktsineerimistega, siis nüüd tuleks edaspidi sertifikaat ja inimene saab selle sertifikaadi siis juba kas välja printida, salvestada oma telefoni või muusse seadmesse ja samamoodi võib ka seda kogu aeg internetis näidata, kui vajadus tekib.

 

 

Kas me saame seda kasutada ka Eesti-siseselt?

Neid kasutusjuhud Eesti-siseselt ei ole meil veel läbi arutatud.  Me oleme terviseameti juhendite järgi seadnud paika reeglid, et millal peab olema isolatsioonis ja millal mitte. Arvestades Eesti head ülevaadet ja infot oma kodanike kohta, siis sertifikaat ei ole selleks vajalik, et keegi saaks mind tuvastada, kas ma täidan neid nõudeid või ei täida. Selleks töötavad teised infosüsteemid.

 

 

Ühiskond ei ole valmis praegu selleks, et kedagi eelistada kusagile pubisse sisse saamisel näiteks?

See on hästi keeruline küsimus ja viib meid väga paljude selliste arutelu kohtadeni. Mina usun küll, et me peaksime tagama, eriti olukorras, kus meil vaktsiinid ei ole kõigile vabalt kättesaadavad, selle, et me ei tekita eriõigusi vaktsineeritutele.

Praeguse seisuga ei ole meil mitte ühtegi riiki, mis tunnustaks praegu Eesti QR koodi. Kas sellele on mõeldud ning kui kaua see tunnustamine võib aega võtta?

Oleme alustanud tehnilisel tasandil kõnelusi Soomega. Loodame aprilli lõpus ka sellele, et Euroopa Liidus on piisavalt palju riike, kes tahaksid pilootfaasi minna ja seeläbi ka jõuda nende riikidega kokkuleppele, et neid tõendeid omavahel tunnustada.

 

 

Kui palju on neid riike kokku, kes praegu – kui projekt saab valmis – oleks võimelised liituma?

Kindlasti võiks neid olla 27 ehk kõik, aga riike, kes tahaksid piloteerida selle lahenduse toimimist, on tänase seisuga 15. Loodame, et neid tuleb juurde. Kindlasti on piloteerimine oluline, seal paljastuvad ka võimalikud väljakutsed ja vead, kuid lahendus tervikuna töötab.

 

 

Mitmed riigid, näiteks Taani, on jõudnud juba vaktsineerimispassi kehtestada. Taani teeb seda enda riigi ID-kaardipõhiselt. Kas Euroopal oleks parim lahendus, kui kõik liikmesriigid tunnustaksid seda ID-kaardi tõendit?

Meie oleme lähtunud sellest, et tahame tagada andmete maksimaalset turvalisust. Me tahame, et andmed on seal, kus nad on, eriti terviseandmed. Meie tervise infosüsteemis krüpteeritud sertifikaat oleks lihtsalt kuva sellest, mis küsib, kas need andmed on päriselt ka seal tervise infosüsteemis olemas. Me tahame vältida lahendusi, mis viiksid andmed tervise infosüsteemist välja ehk minimeerida andmeleket. Kindlasti on ka ID-kaardil põhinevad lahendused võimalikud, aga me oleme näinud, et QR-koodil põhinev lahendus on kasutajale mugavam ja piiriületusel lihtsam käsitleda.

Kas see võib ka olla, et näiteks iga riik töötab oma versiooni välja, mida Euroopa Liit aktsepteerib?

Täna riigid vähemalt Euroopa Liidu tasandil on väljendanud soovi et, see lahendus, mida Euroopa Liidu tasandil välja töötatakse, ühildavad oma lahendused sellega ära. Ma usun, et ei ole kellegi huvi, kui meil on 27 erinevat süsteemi kasutusel ja nad omavahel ei suuda suhelda. See seaks veelgi suurema piiri ette meie tulevikus vaba liikumise taastamisele.

Juriidilised probleemid on ju ka takistuseks. Kui suureks takistuseks need võivad saada?

Juriidilised probleemid ei ole takistuseks selles, et neid andmeid vahetada või vahetada sertifikaate. Ütleme täpsemalt, et juriidilised probleemid, tegelikult ka õigustatult, tekivad siis, kui me mõtleme, kus ja milliseid piiranguid seatakse inimeste liikumisele nende tõendite alusel. See on see koht, kus on tõenäoliselt väga suur valukoht, aga tehniline lahendus andmete vahetamiseks on tänases Euroopas olemas. Me vahetame andmeid, retseptide andmed ja kriitilisi terviseandmeid tervishoiutöötajate vahel, et need kogemused on olemas ja seda tehakse. See ei ole nagu takistus, aga küll on raske küsimus see, kuidas me siis seda keskkonda reguleerime, et me ei diskrimineeriks inimesi. Samas aga teeme võimalikult lihtsaks inimestele reisimise.

 

 

Kas seda passi on ilmtingimata vaja? 

Õige vastus on, et ideaalmaailmas ei peaks seda vaja olema. Me alustasime oma vestlus sellest, et me tahame, et Euroopas säiliks inimeste vaba liikumine ja tegelikult me peaks sinna püüdlema, et see vaba liikumine taastub. On vajalik see, et sul on olemas digitööriistad ja digitõendid selleks, et sinnapoole liikuda. Loogika on ju see, et me peame viiruse kontrolli alla saama ja viiruse saame kontrolli alla siis, kui me katkestame selle ahela. Me katkestame siis, kui me kontrollime seda ahelat, mis viirustega antakse edasi ja digitööriistad samamoodi on ju selle jaoks töös. Kui ükskord viirus meid maha jätab, siis olemegi seisus, et meil ei ole enam selliseid tööriistu vaja ja saame jälle nautida oma vaba liikumist, nagu see oli aastal 2019.

Te ütlesite, et olete ka rahvusvahelises pressis oodatud info jagama ja olete andnud päris palju soovitusi, mida rahvusvaheline press teie käest teada tahab saada.

Eelkõige kaks teemat – kuidas asi töötab. Eesti omab andmesüsteeme, nende andmete kätte toomine inimestele on meie tavapärane töö. Teine on see, et kus neid kasutama hakata. Me tahame olla ausad, kõike me ei tea. Aga mida me saame oma inimeste jaoks teha, on see, et anda neile andmed kätte, mida neil võib vaja minna erinevates kohtades.

Kui palju me teisi Euroopa riike abistada saame ja kui palju on seda abi küsitud?

Eks me nõu ja jõuga proovime ikkagi aidata, aga peame endale ka ju teadvustama, et meie ressursid on piiratud. See ei ole ainukene väljakutse, mille ees me täna seisame – eelkõige töötame selle nimel, et pakkuda erinevaid tehnilisi alternatiive, millised võiksid hästi töötada meie kogemuse põhjal just digitaalsete andmete vahetamisel. Seal me näeme oma rolli ja seal ka Eesti ettevõtjad aktiivselt tegutsevad ja näitavad, millised võimalused meil on.

Nii et aprillikuus, kui teoreetiliselt piir Soomega on avatud, saame selle passiga reisida?

Seda lubada ei saa, kuna sõltub täiesti sellest, milline on viirus ning olukord mõlemas riigis. Kui see on kontrolli all, siis tõenäoliselt on vaktsineerimissertifikaat üks võimalus, kuidas me seda omavahelist riikidevahelist inimeste liikumist taastama hakkame.

Pealinn.ee

Vaata ka:

Geiro

Politsei otsib 29-aastast Geirot

Politsei palub abi leidmaks 29-aastast Geirot, kellega oli lähedastel viimane kontakt eile õhtul Lähedased andsid

kaerauad

Kriminaalpolitseinikud pidasid Narvas kinni kelmuses kahtlustatava 49-aastase Maksymi

11. aprillil pidasid PPA Ida prefektuuri kriminaalpolitseinikud Narvas kinni 49-aastase mehe, keda kahtlustatakse kelmuse kaudu

error: Sisu on kaitstud!