Hiljuti tehtud uuringust selgus, et Eesti inimesed tarbivad soola märksa enam kui nad ise ette oskavad kujutada. Uuringu teinud teadlased soovitavad riigil hakata teatud toodete puhul nõudma soola sisalduse vähendamist.
Inimeste endi ütlustel põhinevate uuringute järgi tarbib keskmine eestlane soola üsna mõistlikult – naised peaaegu normi piires, mehed patustavad veidi enam.
Hiljuti valmis aga uuring, kus tegelik soola tarbimine arvutati välja ligi 600 inimese ööpäevasest uriinist.
“Kui me võrdlesime neid tulemusi, mille me saime 24 tunni uriini alusel ja tulemustega, mille me saime toidupäevikute alusel, siis see erinevus tuli peaaegu neli grammi,” selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Anu Aaspõllu.
Naised tarbisid päevas keskmiselt kaheksa ja mehed 12 grammi soola. Nii soolane elu kujutab Aaspõllu sõnul otsest terviseriski, näiteks on ülemäärane soola söömine üks Eestis väga laialt levinud kõrgvererõhutõve riskifaktor.
“Toitumissoovituste kohaselt peaks inimene päevas tarbima kuus grammi soola – seda on pisut rohkem kui üks teelusikatäis. Aga uuringu rekordimees sõi päevas ära 60 grammi ehk seda on kümme lusikatäit,” ütles Aaspõllu.
Kui muidu on Ida-Virumaa tervisenäitajad n-ö Harju keskmisest kehvemad, siis selles uuringus üllatasid sealt kandi meeste tulemused teadlasi positiivselt.
“Ida-Virumaa mehed keskmistelt väärtustelt olid madalama soolatarbimisega. Kui Eesti keskmine näitas meil 12 grammi päevas, siis Ida-Virus oli see kümme grammi,” rääkis Aaspõllu.
Teiste riikide praktika näitab, et riiklikult seatud soola maksimumsisalduse piirangud on aidanud soolatarbimist piirata.
TAI uuris soola, suhkru ja küllastunud rasvade sisaldust hommikusöögihelvestes, krõbuskites, liha- ja pagaritoodetes, mittealkohoolsetes jookides ning taimsetes piimades. Sotsiaalministeeriumi rahva tervise osakonna nõuniku Sille Pihlaku sõnul on selle uuringu tulemuste põhjal plaanis koostöös toiduainetetööstusega panna uuel aastal paika toidu reformuleerimise kava.
“Eestlased armastavad väga soola. Kõige rohkem kaebusi tuleb meil toidu kohta, et teeme liiga magedat toitu. Suvel tegime soolakurki iga päev kümneid kilogramme, iga salat, millele on juustu pandud või iga soe toit, mis on gratineeritud juustuga läheb kõige paremini,” rääkis Solarise toidupoe tootmisjuht Virko Tugevus.
Tema sõnul kasutatakse soola toiduainetetööstuses palju, sest see on üheaegselt nii konservant kui ka väga hea maitsetugevadaja. Neli aastat tagasi Solarisse tööle tulles vaatas Tugevus retseptid üle.
“Proovin võimalikult paljude ürtide, igasuguste õlide, äädikatega maitse saada kätte, mitte kasutada valmissegatud maitsesegusid, kus on hästi suur soola- ja suhkrusisaldus,” ütles ta.
Tugevuse arvates pärineb eestlaste soolalembus vanaemade ajast, kui ise liha ja kala soolati.
Err.ee
