Eesti elamuhoonete kinnisvarahinnad kasvasid mullu neljandas kvartalis aastavõrdluses 20,4 protsenti, mis oli üks suurimaid kasvunumbreid Euroopa Liidus, kus keskmine aastane hinnatõus oli 10 protsenti, vahendab BNS.
Euroalal kasvasid hinnad aastaga keskmiselt 9,4 protsenti, mis oli suurim kasvunäitaja 2005. aastast, mil Eurostat vastavate andmete kogumist alustas. EL-is ei ole suuremat kasvu nähtud alates 2006. aasta neljandast kvartalist, teatas Eurostat.
Liikmesriikide seas, mille kohta on Eurostatil andmeid, langes hind aastavõrdluses vaid Küprosel, kus elamuhinnad kukkusid aastaga 5,3 protsenti.
Kõik teised liikmesriigid nägid aga hinnatõusu. Sealjuures oli koguni 15 liikmesriigis hinnatõus 10-protsendist suurem. Suurim hinnatõus oli 25,8 protsendiga Tšehhis. Järgnesid Eesti 20,4 protsendiga ja Leedu 19,8 protsendiga.
Kvartalivõrdluses kasvasid hinnad euroalal 1,9 ja EL-is tervikuna 2,1 protsenti. Kvartaalses võrdluses langesid elamuhinnad Taanis ja Küprosel, vastavalt 4,3 ja 3,1 protsenti. Soomes püsisid hinnad eelmise kvartali tasemel.
Suurim hinnatõus oli võrreldes eelmise kvartaliga aga Eestis, kus elamuhinnad kerkisid 6,6 protsenti. Järgnesid Tšehhi 5,7-protsendise ja Leedu 4,7-protsendise hinnatõusuga.
