Valitsuse liikmed toetasid kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekut anda Ukrainale seni suurim kogus sõjalist abi, mis sisaldab kaudtule- ja tankitõrjerelvi ning ka laskemoona kokku 113 miljoni euro väärtuses. Eesti sõjaline abi Ukrainale suureneb sellega 370 miljoni euroni ehk veidi enam kui 1 protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust.
„Eestlased teavad oma valusast ajaloost, mis juhtub, kui kurjus võidab ja suur riik neelab väikesed. Kui langeb Ukraina, on ohus vabadus ka mujal maailmas. Aidates Ukrainal kaitsta oma iseseisvust, kaitseme kõikide riikide, ka Eesti õigust vabadusele ja demokraatiale,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
„Seega on möödapääsmatult vajalik jätkata Ukrainale sõjalise abi andmist. Tänase valitsuse otsusega saadame Ukrainale relvastust, mida nad praegu kõige enam vajavad. Ukraina on seda abi ise Eestilt palunud, vajadust just selle konkreetse relvastus järgi rõhutas viimati ka president Zelenskõi meie hiljutisel Ühendekspeditsiooniväe JEF liidrite kohtumisel Riias,“ märkis Kallas.
Peaminister lisas, et ukrainlased on olnud väga kiired õppijad uute relvasüsteemide käiku laskmises. „Ukraina riik ja rahvas on suutnud meie senist sõjalist abi väga oskuslikult kasutada. Me kõik soovime sõja lõppemist, aga Venemaa on saatnud selge signaali, et plaanib oma vallutussõda jätkata. Seetõttu peab vaba maailm jätkama Ukrainale relvaabi andmist ning tegema seda senisest veel kiiremini ja palju suuremas ulatuses. Kõigil riikidel tuleb läbi vaadata oma varud ning seista selle eest, et tööstused suudaksid toota rohkem ja kiiremini. Venemaa sõjal Ukraina vastu on hind – hind, mida meie maksame eurodes, ukrainlased aga oma eludega.“
Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas Ukraina suurt vajadust raskerelvastuse järele. „Ukraina vajab raskerelvastust, et hoida initsiatiivi ja seista vastu Venemaale, kes teeb hetkel ettevalmistusi oma sõjalise jõu taastamiseks. Raskeimad lahingud seisavad alles ees. Meie ja liitlaste abil on otsene mõju Ukraina sõdurite võitlusvõimele ning seda hinnatakse Ukrainas kõrgelt. Seetõttu on oluline näidata eeskuju ja motiveerida ka teisi liitlasi abi andma,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Sõjalise abi pakett koosneb sel korral haubitsatest, laskemoonast, suurtükiväeüksuste toetusmasinatest ja granaadiheitjatest. Kogu paketi taasteväärtus on umbes 113 miljonit eurot, mis suurendab Eesti Ukrainale antud sõjalist abi 370 miljoni euroni ehk veidi rohkem kui ühe protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Eesti taotleb varustuse taastamiseks vahendeid Euroopa Rahurahastust.
Eesti kaitsevõimet sõjaline abi Ukrainale ei vähenda, annetatud suurtükkide lahinguvalmiduse puudujääk taastatakse lähiajal täies mahus. Käimas on planeeritud üleminek K9 liikursuurtükkidele ja lisaks tugevdab Eesti kaitset liitlaste kohalolek, sealhulgas hiljuti lisandunud USA HIMARS-id.
Varem on Eesti andnud Ukrainale näiteks Javelin tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid jm.) ja kuivtoidupakke. Koostöös Saksamaaga on Eesti Ukrainale annetanud kaks välihaiglat ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 15 miljonit eurot. Kolmanda välihaigla annetab Eesti Ukrainale koostöös Hollandi ja Norraga, kes toetasid projekti 7,8 miljoni euroga.
