Terviseamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta.
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7aastaselt ja 15-16aastaselt, edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et iga kümne aasta tagant oma kaitset uuendada.
Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. 5-10% haigusjuhtudest võib lõppeda surmaga.
ECDC andmetel suurenes 2022. a teisel poolel Euroopa riikides difteeria haigusjuhtude arv. Eelmisel aastal esines kokku 331 haigusjuhtu: Austria (63), Belgia (25), Prantsusmaa (14), Saksamaa (116), Itaalia (2), Holland (5), Norra (7), Hispaania (1), Šveitsis (25) ja Ühendkuningriik (73).
2023. a 4. aprilli seisuga teatati 24 difteeria juhtumist: Saksamaal (17), Tšehhis (2), Ühendkuningriik (1), Šveitsis (3) ja Norras (1). 2023. a märtsi alguses on Läti meedias avaldatud info difteeria juhtumi kohta. See on esimene difteeria juhtum viimase kolme aasta jooksul. Ajavahemikul 2009-2019 registreeriti Lätis 119 difteeriajuhtu, millest üheksa (7,6%) lõppesid surmaga. Viimati diagnoositi difteeriat Eestis 2000. ja 2001. aastal, kummalgi aastal kaks juhtu.
Difteeria haigestumise tõus Euroopas on murettekitav, sest tegemist on raske ja suure levikupotentsiaali haigusega. Globaliseerunud maailmas on võimalik ühe päeva jooksul tuua haigustekitaja mistahes maailma paigast Eestisse. Vaktsineerimine ja õigeaegne revaktsineerimine on ainus efektiivne viis sümptomaatilise ja raske haigestumise ennetamiseks.
Teetanuse võib saada tegevuse käigus, mille tagajärjel tekib haav või kriimistus. Enamik teetanuse haigestumise juhtudest on seotud nahka läbistavate vigastustega (nt roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav), mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Teetanust põhjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Samuti võib haigusetekitaja organismi sattuda läbi loomahammustuse. Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Õigeaegselt vaktsineerimata ja revaktsineerimata lapsed ning täiskasvanud on potentsiaalselt vastuvõtlikud difteeria ja teetanuse suhtes.
Koolieelsete laste vaktsineerimisi korraldab perearst ja koolilapsi vaktsineeritakse koolis. Täiskasvanu saab revaktsineerida perearsti juures. Küsi nõu perearstilt!
allikas: terviseamet
